Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaal ja Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Ajalugu Redigeeri

Sotsieteet asutati Riias, kuid viidi 1813. aastal Tartusse. Sotsieteet andis välja ajakirju Livländische Jahrbücher der Landwirthschaft (1825–1863) ja Baltische Wochenschrift (1863–1915), tema juurde asutati 1853 Eesti Looduseuurijate Selts (sotsieteedi liikmed olid seltsi auliikmed). Seltsi tegevus lõppes baltisakslaste lahkumisega Eestist.

Sotsieteedi haruasutus oli Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo.

Liikmeskond Redigeeri

  Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond

Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115. Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.[1]

Presidendid[2][3][4] Redigeeri

Alates Kuni President
10.01.1796
12.09.1796
vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727−1796)
06.11.1796
05.01.1809
Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809)
26.06.1809
1828
Reinhold Wilhelm von Liphart (1750−1829)
22.01.1829
20.07.1835
Konrad Siegmund von Brasch (1779−1835)
28.09.1835
21.01.1846
vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848)
21.01.1846
19.09.1846
Alexander von Oettingen (1798−1846)
13.01.1847
15.01.1862
Carl Eduard von Liphart (1808−1891)
15.01.1862
31.08.1882
Alexander Theodor von Middendorff (1815−1894)
31.08.1882
20.01.1900
Eduard Reinhold von Oettingen (1829−1919)
20.01.1900
16.06.1902
Friedrich Maximilian (Max) von Sivers (1857−1919)
16.06.1902
21.01.1903
Alexander Arved Georg von Oettingen (1857−1943)
21.01.1903
24.01.1906
parun Adolf (Alf) Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851−1925)
21.03.1906
1927
Erich August Arthur von Oettingen (1862−1928)
1927
1931
Rudolf (Rolf) von Anrep (1865−1945)
1931
1939
Alexander Georg Richard von Oettingen (1869−?)
1939
1939
Arthur Max von zur Mühlen (1885−?)

Varahoidjad[5] Redigeeri

Alalised sekretärid[6][4] Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76 [1].
  2. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
  3. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.
  4. 4,0 4,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  5. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
  6. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.

Kirjandus Redigeeri

  • Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
  • Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
  • Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].

Välislingid Redigeeri