Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaal ja Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Ajalugu Redigeeri
Sotsieteet asutati Riias, kuid viidi 1813. aastal Tartusse. Sotsieteet andis välja ajakirju Livländische Jahrbücher der Landwirthschaft (1825–1863) ja Baltische Wochenschrift (1863–1915), tema juurde asutati 1853 Eesti Looduseuurijate Selts (sotsieteedi liikmed olid seltsi auliikmed). Seltsi tegevus lõppes baltisakslaste lahkumisega Eestist.
Sotsieteedi haruasutus oli Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo.
Liikmeskond Redigeeri
Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond
Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115. Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.[1]
Presidendid[2][3][4] Redigeeri
| Alates | Kuni | President |
|---|---|---|
| vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727−1796) | ||
| Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809) | ||
| Reinhold Wilhelm von Liphart (1750−1829) | ||
| Konrad Siegmund von Brasch (1779−1835) | ||
| vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848) | ||
| Alexander von Oettingen (1798−1846) | ||
| Carl Eduard von Liphart (1808−1891) | ||
| Alexander Theodor von Middendorff (1815−1894) | ||
| Eduard Reinhold von Oettingen (1829−1919) | ||
| Friedrich Maximilian (Max) von Sivers (1857−1919) | ||
| Alexander Arved Georg von Oettingen (1857−1943) | ||
| parun Adolf (Alf) Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851−1925) | ||
| Erich August Arthur von Oettingen (1862−1928) | ||
| Rudolf (Rolf) von Anrep (1865−1945) | ||
| Alexander Georg Richard von Oettingen (1869−?) | ||
| Arthur Max von zur Mühlen (1885−?) |
Varahoidjad[5] Redigeeri
- 1796−1806 Friedrich Wilhelm von Taube
- 1807−1818 vabahärra Wilhelm von Blanckenhagen
- 1818−1826 Otto Johann Magnus von Richter
- 1827−1830 vabahärra Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg
- 1831−1845 Georg Friedrich von Samson
- 1846−1867 August Johann (Friedrich) von Sivers
- 1868−1881 Karl Johann von Seidlitz
- 1882−1892 Nikolai von Essen
- 1893−1896 Karl Georg Wilhelm Maria Nikolaus (Nikolai) von Grote
- 1897−1902 parun Viktor August Alexander von Stackelberg
- 1903−1907 Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna
- A-st 1908 parun Otto Bruno Peter von Stackelberg
Alalised sekretärid[6][4] Redigeeri
- 1796−1800 Georg Friedrich Parrot (1767−1852)
- 1801−1811 Wilhelm Christian Friebe (1761−1811)
- 1811−1839 Andreas von Löwis of Menar (1777−1839)
- 1840−1859 Wilhelm Martin Theodor von Hehn (1805−1861)
- 1860−1868 Carl Georg Franz Hehn (1821−1875)
- 1869−1872 Hermann Klaudius von Samson-Himmelstjerna (1826−1908)
- 1873−1876 Bernhard von Bruemmer
- 1876−1927 Wilhelm Gustav von Stryk (1850−1927)
- 1927−1930 Konrad Ernst Georg Sponholz (1863−1930)
- 1930−1939 parun Hans Dieter von Engelhardt (1900−1990)
Viited Redigeeri
- ↑ Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76 [1].
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.
- ↑ 4,0 4,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.
Kirjandus Redigeeri
- Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
- Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].
Välislingid Redigeeri
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis