Ava peamenüü

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaal ja Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Sotsieteet asutati Riias, kuid viidi 1813. aastal Tartusse. Sotsieteet andis välja ajakirju Livländische Jahrbücher der Landwirthschaft (1825–1863) ja Baltische Wochenschrift (1863–1915), tema juurde asutati 1853 Eesti Looduseuurijate Selts (sotsieteedi liikmed olid seltsi auliikmed). Seltsi tegevus lõppes baltisakslaste lahkumisega Eestist.

Sotsieteedi haruasutus oli Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo.

LiikmeskondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond

Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115. Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.[1]

Presidendid[2]Redigeeri

Varahoidjad[3]Redigeeri

Alalised sekretärid[4]Redigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76 [1].
  2. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
  3. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
  4. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.

KirjandusRedigeeri

  • Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
  • Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
  • Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].

VälislingidRedigeeri