Ava peamenüü

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond

TegevliikmedRedigeeri

Sotsieteedi liikmeskonnas moodustasid kõige olulisema osa tegevliikmed (saksa keeles ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 valiti täisliikmeteks 115 isikut (kaheksa neist valiti tegevliikmeks kahel korral), kellest 24 valiti sotsieteedi Riia perioodil (1792−1813) ja ülejäänud Tartu perioodil (a-st 1813). Vastavalt sotsieteedi asutaja Peter Heinrich Blanckenhageni (1723−1794) nägemusele kuulusid nad kõik peale ühe erandi Liivimaa rüütelkonna matriklisse; ainult 1862. aastal liikmeks valitud Wassili von Zuckerbecker (1807−1869) ei olnud immatrikuleeritud aadlik. Liikmete hulgas oli alati mõni Blanckenhageni suguvõsa esindaja; kui ta oli sotsieteedi asutaja otsene järeltulija, siis vabastati ta liikmemaksust. Blanckenhagen soovis, et korraga oleks seltsil 13 tegevliiget, kelle hulgast valiti president (valiti ametisse igal aastal uuesti), viitsepresident ja varahoidja (eluaegne amet); alaline sekretär ei pidanud olema tegevliige ega immatrikuleeritud aadlik. Tegevliikmed said seltsi liikmeteks koopteerimise teel. Nad maksid liikmemaksu, mis tuli õiendada poolaasta jooksul ja mille suurus ei olnud põhikirjas kindlaks määratud.

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed 1792−1918[1] [2]Redigeeri

Riia periood 1792−1813Redigeeri

Jrk. Daatum Nimi Eluaastad Mõis Märkused
1 1792 Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen 1727–1796 Ranka (Ramkau) Liivimaa sotsieteedi president (1796)
2 1792 Christoph Adam von Richter 1751–1815 Sidgunda (Siggund)
3 1792 Vabahärra Balthasar von Campenhausen 1745–1800 Ungurmuiža (Orellen) Auliige a-st 1797
4 1792 Friedrich Wilhelm von Taube 1744–1807 Mālpils (Schloß Lemburg) Liivimaa sotsieteedi viitsepresident (1796−1807) ja varahoidja (1796−1806)
5 1792 Reinhold Wilhelm von Liphart 1750–1829 Raadi (Ratshof) Liivimaa sotsieteedi president (1809−1828)
6 1792 Friedrich Reinhold von Berg 1736–1809 Ropaži (Schloß Rodenpois) Liivimaa sotsieteedi president (1796−1809)
7 1792 Karl Johann von Zimmermann 1743−? Ulbroka (Stubbensee)
8 1792 Paul Reinhold Edler von Rennenkampff 1752–1824 Jaunkalsnava (Neu-Calzenau)
9 1792 Krahv Ludwig August Mellin 1754–1835 Bīriņi (Koltzen)
10 1792 Friedrich Wilhelm von Sivers 1748–1823 Rencēni (Ranzen)
11 1792 Ernst Heinrich Anhorn von Hartwiss 1750–1833
12 1792 Carl Otto von Löwenstern 1755–1833 Volmari (Wolmarshof)
13 1792 Georg Friedrich von Jarmerstedt 1733–1794 Mēdzūla (Meselau)
14 1796 Wilhelm von Blanckenhagen 1761–1840 Allaži (Allasch) Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1807−1818); Peter Heinrich Blanckenhageni poeg
15 1796 August Friedrich von Sivers 1766–1823 Õisu (Euseküll)
16 1797 Karl Otto von Transehe 1761–1837 Dzelzava (Selsau)
17 1797 Vabahärra Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg 1752–1832
18 1800 Andreas Georg von Bayer 1738–1811 Stukmaņi (Stockmannshof)
19 1800 Vabahärra Johann Gottlieb von Wolff 1756–1817 Vana-Laitsna (Alt-Laitzen)
20 1807 Burchard Christoph von Vietinghoff 1767–1828 Aluliina (Schloß Marienburg)
21 1808 Otto Johann Magnus von Richter 1755–1826 Vastse-Kuuste (Alt-Kusthof) Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1818−1826)
22 1809 Krahv Georg Heinrich Ludwig von Mengden 1765–1812 Kauguri (Kaugershof)
23 1811 Heinrich August von Bock 1771–1863 Loodi (Kersel)
24 1813 Peter Reinhold von Sivers 1760–1835 Heimtali (Heimthal)

AuliikmedRedigeeri

Auliikmed (Ehrenmitglieder) moodustasid kõige suurema osa liikmeskonnast. Aastatel 1796−1915 valiti kokku 316 isikut. Märkimisväärse osa neist olid tulevased või endised tegevliikmed. Erinevalt tegevliikmetest ei pidanud auliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Seetõttu oli selle grupi koosseis tunduvalt mitmekesisem: auliikmeteks said teiste rüütelkondade esindajad, teadlased (kohalikud ja välismaalased), literaadid, raeliikmed, vaimulikud jt. Põhikirjas oli sätestatud, et auliikmeteks valiti alati Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa tsiviilkuberner.

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmedRedigeeri

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmeid (correspondirenden Mitglieder) oli kõige vähem. Kokku valiti neid saja aasta jooksul vaid 13. Nende valimine ei olnud järjepidev. Ligi pooled korrespondentliikmed olid vaimulikud, ülejäänud mõisnikud. Kõige tuntum neist oli teenekas põllumees Sangaste mõisnik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (1845−1938), keda kunagi sotsieteedi täisliikmeks ei valitudki.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1–6.
  2. Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 83-92 [1].

KirjandusRedigeeri

  • Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].