Peter Heinrich Blanckenhagen

Peter Heinrich Blanckenhagen (3. oktoober (vkj) 1723 Tallinn − 7. jaanuar (vkj) 1794 Riia) oli kaupmees ja Liivimaa sotsieteedi asutaja.

Elulugu muuda

Põlvnes XVI sajandil Pommerist Liivimaale siirdunud suguvõsast. Tema isa oli Tallinna kaupmees ja Suurgildi oldermann Simon Blanckenhagen (1690−1753) ja ema Agneta von Glehn (1704−1745).[1] Noorena oli Tallinnas kaupmehe õpipoiss. 1740. aastatel reisis Hollandisse Amsterdami, kus teenis van der Hoosti ettevõttes. 1750. aasta paiku asus elama Riiga, kus tegutses kaupmehena. 1761. aastal sai temast dockmann ja 1763. aastal Riia Suure Gildi oldermann. Asehalduskorra ajal oli 17841786 Riia kubermangumagistraadi assessor.[2] Teenis välja titulaarnõuniku teenistusastme.[3]

Liivimaa sotsieteet muuda

Blanckenhagen annetas Liivimaa sotsieteedi asutamiseks 40 000 albertustaalrit.[4] Tema nägemuse kohaselt pidid 1792. aastal asutatud seltsi tegevliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Tänutäheks tema teenete eest võeti 1794. aastal aadlitiitli omandanud Blanckenhageni lesk ja lapsed: Wilhelm (1761−1840), Johann Christoph (1764–1816) ja Peter Heinrich (1765–1802) 1795. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse (nr 231).[5]

Mõisavaldused muuda

1780. aastal omandas ta Riia kreisi Allaži kihelkonna Allaži (Allasch) ja Jūdaži (Judasch) mõisad.[6] Esimene neist jäi suguvõsa kätte 1920. aastani.

Mündikogu muuda

Tema valduses oli suur mündikogu. Osa sellest viidi Hollandisse, ülejäänud kollektsioon jäi Liivimaale. Peter Heinrichi pojapoeg Drabeši mõisnik Johann von Blanckenhagen (1798−1884) annetas 1830. aastal 682 münti Tartu ülikooli kunstimuuseumile.[7]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 17 [1].
  2. Peter Heinrich Blanckenhagen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  3. Rigasche Stadtblätter. Nr 46. 17. November 1855, lk 370 [2].
  4. Peter Heinrich Blanckenhagen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 17 [3].
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 6.
  7. Rigasche Stadtblätter. Nr 46. 17. november 1855, lk 371 [4].

Kirjandus muuda