Wilhelm von Blanckenhagen
Wilhelm von Blanckenhagen (10. aprill (vkj) 1761 Riia − 12. juuni (vkj) 1840 Allaži) oli põllumees ja mõisaomanik.
Elulugu muuda
Päritolu ja hariduskäik muuda
Ta oli Riia kaupmehe Peter Heinrich Blanckenhageni (1723−1794) ja tema abikaasa Eva Maria Grote (1742−1786) poeg.[1] Õppis Leipzigi ülikoolis.
Kohtuametnik Riias muuda
Kodumaale naasnult tegutses ta Riias esialgu kohtusekretärina, hiljem Riia kriminaalkohtupalati assessorina.[2]
Aadeldamine ja rüütelkonda immatrikuleerimine muuda
21. augustil (ukj 1. septembril) 1794. aastal omandas koos ema ja vendade Johann Christophi (1764–1816) ja Peter Heinrichiga (1765–1802) Püha Rooma keisrilt aadlitiitli ja võeti järgmisel aastal tänutäheks isa teenete eest Liivimaa rüütelkonna matriklisse (nr 231).[3]
Hilisem tegevus muuda
1803−1806 oli Liivimaa Maakrediidiseltsi ülemdirektsiooninõunik.[4] 1806. aastal teenis Liivimaa maamiilitsa ülema adjutandina. Tõusis kolleegiuminõuniku teenistusastmeni.
Viimased eluaastad muuda
Elas seejärel oma Riia kreisi Allaži kihelkonna Allaži mõisas. Teda autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.[2]
Liivimaa sotsieteet muuda
1796. aastal valiti Wilhelm tema isa Peter Heinrichi initsiatiivil asutatud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmeks.[5] Aastatel 1807−1818 oli ta sotsieteedi varahoidja.[6]
Kunstikogu muuda
1810. aasta suve ja sügisel elas perekond Itaalias Roomas, kus andis Roomas kunstnikele mitmeid tellimusi ja tegi suuremaid oste. 1820. aastal ostis Blanckenhageni professor Karl Morgenstern valiku Blanckenhageni Roomast hangitud kunstiteoseid Tartu ülikooli kogusse, see oli üldse suurim kaasaegse kunsti ost, mille ülikool on kunagi teinud. Mitmed Blanckenhageni kollektsiooni tööd olid Tartu ülikooli omanduses, maalidest näiteks Joseph Anton Kochi töid ja kaks suurt maastikku Roomas tegutsenud vene kunstnikult Fjodor Matvejevilt. Praegu asuvad need teosed siiski koos teiste Tartu ülikoolist Esimese maailmasõja ajal ära viidud kunstivaradega Venemaal Voroneži muuseumis.[7]
Isiklikku muuda
1786. aastal abiellus ta Catharina Margarethe Klatzoga (1764–1846), nad said kaks poega ja neli tütart.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 18 [1].
- ↑ 2,0 2,1 Recke, Johann Friedrich von. Napiersky, Kard Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Erster Band. A-F. Mitau: Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn, 1827, lk 184 [2].
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 16 [3]
- ↑ Wilhelm von Blanckenhagen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ EAA, f, 1185, n. 1, s. 1204, L 9.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 16.
- ↑ Polli, Kadri. Aastal 1810 Roomas. Balti kunstimetseen Wilhelm von Blanckenhagen. − Pööning. Eesti Kunstimuuseum, 2022 [4].
Kirjandus muuda
- Recke, Johann Friedrich von. Napiersky, Kard Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Erster Band. A−F. Mitau: Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn, 1827. Lk 184-5 [5].
- Wilhelm von Blanckenhagen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"