Ava peamenüü
Heimtali mõis (Eesti)
Heimtali mõis
Asendikaart

Heimtali mõis (varem Kurvitsa mõis) (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viljandi valla Heimtali küla territooriumile.

Keskajal rajatud ordumõis allus Karksi ordulinnusele. Kirjalikes allikates on mõisat esmakordselt mainitud 1528. aastal.[1]

Nimi ja varasem omandikäikRedigeeri

Mõisa esialgne nimi oli Kurvitsa mõis, hiljem sai see endale oma praeguse nime.

 
Heimtali mõis, 1795. aastal, Johann Christoph Brotze kogust

Mõisa üheks varasemaks omanikuks oli Friedrich Wilhelm von Sivers (1716–1781), kes oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik ja Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja. Venemaa keisririigi sõjaväes teenis ta aastani 1759, mil ta läks majorina erru ja hakkas tegelema perekonnale kuuluvate mõisate majandamisega. Lisaks Heimtali mõisale kuulusid talle Hiitola, Õisu ja Rencēni (eestipäraselt Rantsna) mõisad. Mõisate keskuseks oli Õisu mõisakeskus.

Päranduse jagamise ajal läksid mõisad Friedrich Wilhelm von Siversi ja tema teise naise, Soosaare mõisa pärijanna Anna von Schulze abielust sündinud poegadele: Õisu mõis August Friedrich von Siversile (1766–1823), Heimtali mõis Peter Reinhold von Siversile (1760–1835), kellest sai Kurvitsa (hiljem Heimtali) mõisa pärushärra.

Lisaks mõisa pärushärra staatusele sai Peter Reinhold von Sivers parunitiitli ning oli oma elu jooksul Pärnu ja Viljandi kreisikohtunik, Liivimaa krediidisotsieteedi ülemdirektor ja maanõunik (1818), Püha Vladimiri ordeni IV klassi kavaler.

Hiljem sai Heimtali mõisa omanikuks August Friedrich von Siversi poeg Friedrich von Sivers (1792–1869). Peale tema oli mõisa üks omanikke hilisem Friedrich von Sivers, kes aastatel 1910–1912 rajas Turva külas asuvale tema omanduses olevale Peetri (Piitre) mõisale, mis oli Heimtali mõisa karjamõis, arhitekt Otto Wildau projekti järgi juugendstiilis peahoone.

PilteRedigeeri

Mõisa peahoone

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ""Heimtali mõis".". www.mois.ee. Vaadatud 14.06.2012.

VälislingidRedigeeri

  • Püsside vahel jumala ette. Esmaspäev, 15. veebruar 1932, nr 7, lk 4.