Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas Bīriņis.

Bīriņi mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 8

Ajalugu muuda

Esimest korda mainitud aastal 1568. Rajati liivlaste alale Koldeselli või Koldselli külla. Esimene omanik oli Tomas von Embden. 1574–1601 oli mõis Johannes Büringi valduses, sellest ka lätikeelne nimi Bīriņi. Mõis kuulus mõnda aega Reiteritele ja Flügelnitele, seejärel oli mõisa omanik parun Karl Friedrich von Mengden, pärast teda aga krahv Ludwig August Mellin. Viimased omanikud olid Pistohlkorsid. 1925–1994 oli peahoones sanatoorium, tänapäeval asub seal hotell.

Mõisaansambel muuda

 
Mõisa peahoone

Mõisa peahoone on uusgooti stiilis uhke ehitis, tuntud ka kui Bīriņi loss (Bīriņu Pils). Arhitekt on Friedrich Wilhelm Hess. Peahoone ehitati aastail 18571860 August von Pistohlkorsi tellimusel. Loss on kahekorruseline, nelja torniga nurkades, keskel on kolmekorruseline risaliit. 20. sajandi algul ehitati hoone Rudolf Heinrich Zirkwitzi projekti järgi ümber, sealjuures kaotas hoone fassaad veidi oma toretsevast välimusest. Hoone on arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.[1] Säilinud on mitmed mõisakompleksi kuulunud kõrvalhooned nagu tallid, veetorn, vesiveski. Mõisakompleksi juurde kuulub ka Pistohlkorside rahula. Mõisakompleks tervikuna on arhitektuurimälestis.[2]

Peahoone ümber on mitu parki. Vanim neist kannab nime Priežkalna parks ja Mellin hakkas seda rajama 1819. aastal. Seda parki ehivad rauast väravad. Uuem on Mežaparks või Emīlijas parks ja selle rajas 19. sajandi lõpul August von Pistohlkors. Kolmas park on Ainavu parks tallide ümber. Selle pargi juurde kuuluvad linnuaed ja armunute tamm. Neljas park on lossi ja järve vahel asuv Regulārais parks, millele avaneb hea vaade lossi rõdult. Bīriņi mõisa pargid on muinsuskaitse all.[3]

Viited muuda

Välislingid muuda