Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1779. aastal sündinud mõisnikust; 1820. aastal sündinud mõisniku kohta vaata artiklit Konrad von Brasch (1820–1884).

Braschi suguvõsa aadlivapp

Konrad Siegmund von Brasch (5. (ukj 16. märts) 1779 Tartu − 20. juuli (ukj 1. august) 1835 Ahja) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.

EluluguRedigeeri

Ta sündis Rasina mõisniku Gottlob Siegmund von Braschi (1752−1803) ja tema abikaasa Charlotte Amalie Stockenbergi (suri 1802) vanema pojana.[1] 1813. aastal oli ta Liivimaa õuekohtu assessor. Seejärel oli maakohtunik.[2] 1827. aastal valiti ta Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmeks ja aastatel 18291835 oli selle president.[3]

PerekondRedigeeri

1807. aastal abiellus ta krahvinna Alexandrine Dückeriga (1786–1846), kellega tal oli neli poega ja kolm tütart.

Tema ema vend Gustav Emmanuel Stockenberg oli eesti vaimulik.

MõisavaldusedRedigeeri

Isalt päris ta Tartu lähedased Ropka ja Räni mõisad. 1819. aastal omandas ta Ahja pandimõisa, mis talle 1821. aastal päriseks kirjutati.[4] Sellest moodustati 1878. aastal fideikomiss,[5] mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni võõrandamiseni. 1821. aastal pantis Ripuka, mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa 1826. aastal ära.[6] 1813−1819 kuulus talle pandivaldusena Kärde[7] ja 1823. aastal mõned päevad ka Varbuse.[8]

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 157.
  2. Lenz 1970, lk 97.
  3. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204, L 12.
  4. Stryk 1877, lk 171.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.
  6. Stryk 1877, lk 94.
  7. Stryk 1877, lk 91.
  8. Stryk 1877, lk 248.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri