Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Võnnu kreis Mellini atlases (1798)

Kihelkonna pindala oli 43 km².

Võnnu kihelkonna mõisadRedigeeri

Blusumuiža (Blussen) poolmõis
Dubinska (Dubinsky, ka Hirschheydt, Hirschhof ja Dubinskihof) rüütlimõis
Dukuri (Duckern, varem Liphardshof) rüütlimõis
Glūda (Gluhde) endine väikemõis
Jāņmuiža (Johannenhof) rüütlimõis
Jurģumuiža (Jürgenshof) Võnnu linnamõis
Kalnamuiža (Kallenhof) poolmõis
Lenči (Lenzenhof) rüütlimõis
Liepa (Lindenhof) rüütlimõis
Meijermuiža (Meyershof) rüütlimõis
Priekuļi (Freudenberg) riigimõis
Strīķi (Strikenhof) riigimõis
Zekleri (Secklershof) rüütlimõis
Zeltkalnsi (Seltekaln) Võnnu linnamõis
Veismaņi (Weissenstein) rüütlimõis
Võnnu (Schloß Wenden) rüütlimõis
Võnnu (Wenden-Land-Pastorat) kirikumõis

Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 255-256 [1].
Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 373-374 [2].
Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 179-185 [3].
Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 148-151 [4].
Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.