Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Võnnu kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Wenden
läti keeles Cēsu draudzes novads
Pindala: 43 km²
Kihelkonnakirik: Võnnu Jaani kirik
Võnnu Jaani kirik

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)

Võnnu kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Sisukord

Võnnu kihelkonna mõisad

• Blusumuiža (Blussen) poolmõis
• Dubinska (Dubinsky, ka Hirschheydt, Hirschhof ja Dubinskihof) rüütlimõis
• Dukuri (Duckern, varem Liphardshof) rüütlimõis
• Glūda (Gluhde) endine väikemõis
• Jāņmuiža (Johannenhof) rüütlimõis
• Jurģumuiža (Jürgenshof) Võnnu linnamõis
• Kalnamuiža (Kallenhof) poolmõis
• Lenči (Lenzenhof) rüütlimõis
• Liepa (Lindenhof) rüütlimõis
• Meijermuiža (Meyershof) rüütlimõis
• Priekuļi (Freudenberg) riigimõis
• Strīķi (Strikenhof) riigimõis
• Zekleri (Secklershof) rüütlimõis
• Zeltkalnsi (Seltekaln) Võnnu linnamõis
• Veismaņi (Weissenstein) rüütlimõis
• Võnnu (Schloß Wenden) rüütlimõis
• Võnnu (Wenden-Land-Pastorat) kirikumõis

Pildid

• 

  Jāņmuiža mõis (Johannenhof). Johann Christoph Brotze kogust

• 

  Vaade Karlsruhe kõrvalmõisale 1795. aastal. Karl Gotthard Grassi joonis

Vaata ka

• Võnnu kreis
• Võnnu kihelkond, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus
• Võnnu ordulinnus

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 255-256 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 373-374 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 179-185 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 148-151 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.