Ahja mõis

rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal

Ahja mõis (saksa keeles Aya) oli rüütlimõis (a-st 1822 fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põlva maakonna Põlva valla territooriumile.

Ahja mõisa peahoone 2012. aastal
Ahja mõisa peahoone, park ja tiik
Ahja mõisa ait-kelder

Ajalugu

muuda

Ahja mõisa on esmamainitud 1553. aastal. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis[1]. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele[viide?] ja Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.

1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.

1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse[2]. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 18191919 Braschidele.

1929. aastal asus härrastemajja Ahja Kool, mis tegutses seal 1997. aastani.

Mõisaansambel

muuda

Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.

9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Hoone katus taastati 2008.–2009. aastal.

Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.

Kalmistu

muuda

Mõisa südamest linnulennult umbes 0,9 km kaugusele lääne poole jääb mõisa kalmistu.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda