Löwis of Menar

Löwis of Menari aadlivapp

Löwis of Menar (ka Loewis of Menar) on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsast on teated aastast 1434 Šotimaalt Peeblesi krahvkonnast. Suguvõsa esindaja Wilhelm Loewis (ka William Lewis) teenis Rootsi sõjaväes ning 1630 sai ta läänina kaks Liivimaa mõisat (tänapäeval jääksid Läti alale). Wilhelmi järeltulijad kanti 1742 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa esindaja Peter Frommhold von Löwis of Menar ostis 1827. aastal talle 1810. aastal panditud Virumaal asuva Saka mõisa. Peter kanti ka Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa liikmeid

• Friedrich von Löwis of Menar (1767−1824), Venemaa kindralleitnant, Liivimaa maamarssal
• Andreas von Löwis of Menar (1777−1839), põllumees, kunstnik
• Peter Frommhold von Löwis of Menar (1768−1829), mõisaomanik
• Karl von Löwis of Menar (1855−1930), arheoloog, kartograaf

Löwis of Menarite mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Kandle (Kandel) (1793−1805, pandivaldus), Maidla (Wrangelstein) (1890−1919), Saka (Sackenhof) (1810−1827 pandi-, 1827−1919 pärusvaldus)
• Kuramaa:
  • Grobiņa (Amt Grobin) (oli 1816, rendivaldus), Lēņi (Groß-Lehnen) (1801−1807), Plepji (Pleppen) (1880−1920)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Ahja (Aya) (1790−1819 pärus-, 1819 pandivaldus), Anne (Annenhof) (1862 − XIX sajandi 2. pool), Kiuma (Kioma) (1839−1840 pandi-, 1840−1856 pärusvaldus), Koigu (Koik) (1862 − XIX sajandi 2. pool), Orajõe (Orrenhof) (rendivaldus), Pangodi (Spankau) (oli 1811, rendivaldus), Saarjärve (Saarjerw) (1862–1871, pandivaldus), Saverna (Sawwern) (1818–1830), Suure-Kambja (Groß-Kamby) (1903–1919), Valgjärve (Weißensee) (1818–1830), Vana-Prangli (Alt-Wrangellshof) (1878–1919), Ülenurme (Uellenorm) (1820–1830)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Aderkaši (Fistehlen) (1837–1844 pandi-, 1844−1920 pärusvaldus), Berģumuiža (Bergshof) (1767–1837 ja 1848−1920), Dole (Dahlen) (u 1778–1827), Jaunpils (Schloß Jürgensburg) (1839–1847, pandi- ja pärusvaldus), Ķeipene (Kaipen) (1832–1841 pandi-, 1841−1903 pärusvaldus), Ķekava (Keckau) (pärast 1778–1827), Lakstene (Hohenheyde) (1866–1903), Luke ehk Lugaži (Schloß Luhde) (1897–1920, fideikomiss), Nurmi (Nurmis) (1630–1846), Pantene (Panten) (1630–1920), Pavasari (Pawassern) (1877–1879), Pulkārtne (Pulkarn) (1781–1827 ja 1861−1903)
• Mecklenburg:
  • Rotenstein (alates 1920)

Vaata ka

• Eesti šotlased