Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik. Ta oli Saverna, Valgjärve, Ülenurme ja Berģumuiža mõisa omanik. Aastatel 18181822 oli ta Liivimaa maamarssal.[1]

Friedrich von Löwis of Menar
FriedrichvonLowisofMenar.jpg
George Dawe' maal (1821−1824)
Täisnimi Friedrich von Löwis of Menar
Sündinud 6. (ukj 17. september) 1767
Haapsalu, Läänemaa, Eestimaa kubermang
Surnud 4. (ukj 16. aprill) 1824
Sēļi mõis, Volmari kreis, Liivimaa kubermang
Maetud Väike-Salatsi, Volmari kreis, Liivimaa kubermang
Truudusvanded Venemaa keisririik
Teenistusaeg 17721814
Auaste Kindralleitnant
Üksus(ed) Moskva karabinjeeripolk
Kaasani kürassiiripolk
Keksholmi jalaväepolk
Narva jalaväepolk
Juhtinud grenaderipataljon
Riia kürassiiripolk
Jekaterinoslavli kürassiiripolk
10. jalaväediviis
Sõjad/lahingud Vene-Rootsi sõda (1788–1790)
Vene-Poola sõda (1792)
Kościuszko ülestõus
Kolmanda koalitsiooni sõda
Neljanda koalitsiooni sõda
Vene-Türgi sõda (1806–1812)
1812. aasta sõda
Kuuenda koalitsiooni sõda
Autasud Püha Georgi ordeni IV klass Kuldmõõk koos briljantidega Püha Anna ordeni I klass koos briljantidega Püha Georgi ordeni III klass Püha Vladimiri ordeni II klass Püha Aleksander Nevski orden

EluluguRedigeeri

PäritoluRedigeeri

 
Löwis of Menari suguvõsa vapp

Põlvnes šoti päritolu aadlisuguvõsast. Tema isa oli Nurmuiža mõisaomanik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794). Ema Dorothea Elisabeth Clapier de Colongues (1744–1799) oli Samma ja Ulvi mõisaomaniku major Alexander Clapier de Colongues (1715–1767) tütar.

SõjaväeteenistusRedigeeri

1772. aastal kirjutati ta Venemaa sõjaväeteenistusse ja määrati Moskva karabinjeeripolku. Järgmisel aastal viidi ta üle Kaasani kürassiiripolku, mille komandöriks oli tema isa. Tegevteenistusse astus 1782. aastal, mil määrati Keksholmi jalaväepolku. Osales aastatel 17881790 sõjas Rootsi vastu. Pärast sõda siirdus Polotskisse, kus nimetati grenaderipataljoni komandöriks. Aastatel 17921794 võttis osa Poola sõjakäigust. Sõjas ilmutatud isikliku vapruse ees autasustati teda Püha Georgi ordeni IV klassiga ja kuldmõõgaga. 1795. aastast teenis ta Riia karabinjeeripolgus, mille komandöriks määrati ta 1799. aastal. Samal aastal ülendati ta kindralmajoriks ja temast sai Kaasani kürassiiripolgu šeff; väeosa nimetati tema järgi ümber Löwis of Menari kürasiiripolguks. 1800. aastal sai temast varasema Jekaterinoslavli kürassiiripolgu komandör. Kaks aastat hiljem sai ta ratsutades viga ja läks haiguse tõttu erru. Naasis 1805. aastal teenistusse ja määrati Jaroslavli musketäripolgu šeffiks. Osales Buxhoevdeni korpuse koosseisus sõjas prantslaste vastu ja võttis osa Austerlitzi lahingust. Seejärel teenis ta aastatel 18061807 Esseni korpuses. 1807 ülendati kindralleitnandiks ja nimetati 10. jalaväediviisi ülemaks. 1809. aastal osales sõjas Austria vastu ja seejärel Moldova armee koosseisus türklaste vastu. 1811. astal läks haiguse tõttu erru.[2]

Tegevus 1812. aasta sõjasRedigeeri

1812. aasta isamaasõja puhkedes palus keiser Aleksander I luba naasta teenistusse ja ta saadeti Riiga Esseni korpuse juurde. Ta juhatas Vene vägesid Kuramaal ja lõi tagasi prantslaste pealetungi Riiale. 10. augustil 1812 purustas tema armee Ķekava all prantslaste liitlase Preisimaa väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda 2. novembril 1812 Püha Georgi ordeni III klassiga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas autasustati teda 17. novembril veel Püha Vladimiri ordeni II klassiga.

1813. ja 1814. aasta sõjakäigulRedigeeri

1813 juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud Danzigi piiramist ja sundis linna 17. novembril alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Määrati 25. jalaväediviisi ülemsks. Kui ta 1814 erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka ning teda autasustati Püha Aleksander Nevski ordeniga.

Liivimaa maamarssalRedigeeri

19. juunil 1818 valiti Friedrich von Löwis of Menar Liivimaa maapäeval maamarssaliks. 28. juunil 1821 valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud rüütelkonna ja kindralkuberneri markii Filippo Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar 27. märtsil 1822 maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Pärast Viinis kindralkuberneriga peetud duelli avaldas ta 27. mail 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.

SurmRedigeeri

Suri 56 aasta vanuses Sēļi mõisas. Maeti Väike-Salatsi kalmistule.

AuastmedRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1772
25. november jefreitor-kapral
1773
30. oktoober vahtmeister
1782
21. august alamporutšik
1789
kapten
1789
2. järgu major
1790
1. järgu major
1792
15. oktoober alampolkovnik
1797
19. november polkovnik
1799
11. märts kindralmajor
1807
12. detsember kindralleitnant

Autasud[3]Redigeeri

TeosedRedigeeri

  • Von Riga bis Danzig 1812−1813. Aus dem Tagebuche des Generalleutnants Friedrich v. Löwis of Menar. Kogunud K. v. Löwis of Menar.− Baltische Monatsschrift. Jahrgang 54. Bd. 73 Heft 2. Riga: Jonck & Poliewsky, 1912. Lk 95-111 [2].

SugupuuRedigeeri

Friedrich von Löwis of Menari esivanemad
Friedrich von Löwis of Menar
(1767–1824)
Reinhold Friedrich Löwis of Menar
(1731–1794)
Heinrich Johann von Löwis of Menar
(1707–1748)
Franz Heinrich von Löwis of Menar
(suri 1710)
Franz von Löwis of Menar
(1635–1693)
Sophia von Patkul
Barbara von Treyden Otto Ernst von Treyden
... von Mengden
Anna Jakobina von Taube
(1712–1764)
Reinhold Friedrich von Taube
(1679–1757)
Karl Ludwig von Taube
Eleonore Katharina von Winsen
Anna Helene von Liphart
(1690–1753)
Johann Friedrich von Liphart
(1655–1723)
Elisabeth Maria von Tiesenhausen
(1668–1724)
Dorothea Elisabeth Clapier de Colonque
(1744–1799)
Alexander Clapier de Colonque
(1715–1767)
Alexandre Clapier de Colonque
(1685–1743)
Esprit de Clapiers
Anne de Curet
Anna Sophia Caden
(suri 1741)
Franz Christoph Caden
...
Vabapreili
Anna Helene von Wrangell
(suri 1773)
Vabahärra
Hans von Wrangell
(1690–1754)
Vabahärra
Jürgen Gustav von Wrangell
(1662–1733)
Agneta Elisabeth von Fersen
(1667–1702)
Vabapreili
Elisabeth Dorothea von Ungern-Sternberg
(1700–1762)
Vabahärra
Fabian Ernst von Ungern-Sternberg
(suri 1733)
Anna Margaretha von Wrangell

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil I: Livland. Görlitz, 192, lk 107 [1].
  2. Russian Generals of the Napoleonic Wars: Lieutenant General Friedrich von Lowis of Menar saidil "Tha Napoleon Series"
  3. ЛЕВИЗ (ЛЕВИЗ оф МЕНАР) Федор Федорович (Фридрих)

KirjandusRedigeeri

  • Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 472.
  • Löwis of Menar, Henning von. Ich wäre gern geblieben. Das Leben des Friedrich von Löwis of Menar zwischen 1767 und 1824 nebst einigen Familiennachrichten und einer Nachfrage über Alexander Puschkins Verbindung zum Hause von Löwis of Menar. Rostock: Reich, 2006. ISBN 3861671514 Andmed ESTERis

VälislingidRedigeeri