Ava peamenüü
Löwis of Menari aadlivapp

Andreas von Löwis of Menar (24. detsember 1777 (vkj) Vanamõisa – 16. september (vkj) 1839 Ķeipene) oli baltisaksa päritolu põllumees ja kunstnik.

EluluguRedigeeri

Andreas von Löwis of Menar põlvnes šoti päritolu aadliperekonnast. Tema isa oli Nurmi mõisnik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), ema Dorothea Elisabeth von Clapier de Colonques (1744–1799).[1] Ta sai koduhariduse. Seejärel astus Vene sõjaväeteenistusse, kus tõusis 1794. aastaks ratsakaardiväes vahtmeistriks. 1796. aastal õppis ta aadli ratsaväekorpuses. 1797. aastal läks sõjaväest erru ja elas Nurmi mõisas. Ta täiendas oma haridust, millele aitas kaasa tema kodukihelkonna pastor Gustav von Bergmann. 1801. aastal immatrikuleeriti ta Jena ja 1803. aastal Heidelbergi ülikooli tudengiks. Seejärel tudeeris aastatel 18061808 Schwetzingeni metsainstituudis. Naasis 1808. aastal kodumaale ja temast sai 1811. aastal Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi alaline sekretär, kellena oli tegev surmani.[2] Suri Löwis of Menarite Ķeipene pandimõisas.[1]

Tegevus Liivimaa SotsieteedisRedigeeri

Ta oli Sotsieteedi alaliseks sekretäriks 28 aastat. Aastatel 18121825 andis ta välja ajakirja Neues Ökonomisches Repertorium für Livland ja 18261837 Jahrbücher für Landwirtschaft, mis olid hilisema nädalakirja Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel eelkäijaks. Aastatel 1816–1839 panustas ta oluliselt trigonomeetrilistesse mõõtmistessse, mis päädisid 1839. aastal üllitatud Liivimaa spetsiaalkaartiga.[3] Lisaks sellele edendas ta lamba- ja söödataimede kasvatust. Ta oli ka üks rahekindlustuse alusepanijatest.[2]

KunstnikRedigeeri

Ta oli ilmselt nimeka joonistaja ja vaselõikaja Karl August Senffi (1770–1838) õpilane.[4] Tema varaseimad tööd pärinevad 1819. aastast. Peamiseks teoseks oli 18211827 välja antud kaheköiteline Denkmäler aus der Vorzeit Liv- und Ehstlands, mille illustratsioonide autoriks ta oli.[5]

LiikmesusRedigeeri

Löwis of Menar oli Saksi-Weimar-Eisenachi Mineroloogiaseltsi, Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi, Riia Bürgerite Ühenduse ning Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Arheoloogia Seltsi tegevliige. Samuti valiti ta Jena Ladina Seltsi auliikmeks.[6]

TeoseidRedigeeri

  • Einleitung zur Forstwirtschaft in Livland (1814)
  • Denkmäler aus der Vorzeit Liv- und Ehstlands (2 köidet) (1821–1827)
  • Ueber die ehemalige Verbreitung der Eichen in Liv- und Ehstland (1824)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil I: Livland. Görlitz, 1929, lk 106.
  2. 2,0 2,1 Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 471.
  3. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland´s. Zweites Bandes erstes Heft. Riga-Leipzig: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1840, lk 191.
  4. Ibid.
  5. Andreas von Löwis of Menar (1778–1839) http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/menar.htm.
  6. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland´s. Zweites Bandes erstes Heft. Riga-Leipzig: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1840, lk 190.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri