Rõngu mõis

Disambig gray.svg  See artikkel on Suure-Rõngu mõisast; Rõngu kihelkonnas oli ka Väike-Rõngu mõis ja Rõngu kirikumõis

Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa keeles Schloß Ringen) oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Elva valda.

Kunagise Rõngu mõisa park

AjaluguRedigeeri

Rõngu mõisa on esmakordselt mainitud 15. sajandi alguses. Keskajal kuulus mõis Tödwenite aadlisuguvõsale ning mõisakeskuseks oli Rõngu kivist vasallilinnus, mis Liivi sõja ajal jäi varemeisse.[1]

Rootsi võimuperioodil kuulus mõis Flemingitele ja hiljem riigile.

1759. aastal jagati Rõngu mõis Suure-Rõngu ja Väike-Rõngu mõisaks. Esimese omanikuks sai krahv Ludwig Wilhelm von Mannteuffel, kelle suguvõsa omandusse jäi mõis 1875. aastani[2]. 1875–1919 kuulus mõis Anrepitele, mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep[1].

MõisakompleksRedigeeri

18. sajandi lõpus rajati linnusevaremetest umbes sada meetrit ida poole varaklassitsistlik härrastemaja, mis põles 1917. aastal maha. Hoonest on säilinud vaid vundament.[1]

Mõisakompleksist on säilinud ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned ja müürijäänused.[1]

Mõisa kalmistuRedigeeri

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,1 km kaugusele idakagusse Tilga küla alale.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 84.
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 411-412 [1].