Ava peamenüü

Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis ajaloolise jaotuse järgi Lüganuse kihelkonnas Virumaal, tänapäeval Toila vallas Ida-Viru maakonnas.

Saka mõis
Saka mõis1.JPG
Üldinfo
Ehituse algus 1862
Ehituse lõpp 1864
Aadress Saka küla, Toila vald, Lääne-Virumaa
Tehniline ülevaade
Korruseid 2

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Saka mõis (mis on kandnud ka nimesid Suur-Saka (Gross-Sack) ja Sackhof) rajati 17. sajandil pärast seda, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626. aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen (Jöran) Leslie'le. Viimane oli aastail 1627–1649 ka Narva raehärra, kes elas peamiselt oma läänivaldustes Sakal. Algselt paiknes mõis praegusest mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti Väike-Sakaks. 1651. aastal pärast Jörgen Leslie surma läks Saka mõis üle tema pärijatele, kelle valdusse jäi see 120 aastaks.

Mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnuse ehk kindlustatud mõisahoonena.

28. septembril 1748 müüdi mõis Katharina Margaretha von Wrangellile, Wrangellite valdusesse jäi Saka mõis 1808. aastani. Viimaseks Wrangellite soost Saka mõisa omanikuks oli Maidla mõisas sündinud Georg Gustav von Wrangell (1758–1808).

Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat Tollidele ning seejärel Löwis of Menar'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat pandimõisana ja alates 10. märtsist 1827 pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. Pärast Peter Fromhold von Löwis of Menari surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menari (1813–1888) kätte. Saka pandimõis kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843.

Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail 1862–1864 püstitatud Saka mõisahoone ehitaja. Pärast Oscar Gustav Woldemari kuulus Saka mõis koos Maidla, Aidu ja Rääsa mõisaga tema pojale Hermann Oskar von Löwis of Menarile kuni mõisa võõrandamiseni 25. oktoobril 1919 mõisate riigistamisel Eesti Vabariigi poolt.

Riigistamisest jäi puutumata ainult mõisasõda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana Hermann Löwis of Menar, kelle kätte jäi peahoone kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

MõisahooneRedigeeri

Mõisa peahoone, mis asub suure pargi serval, ehitati aastatel 1862–1864 neorenessanss-stiilis. Lamedate katustega hoonele on iseloomulik kitsaste kõrgete akendega kesktorn.

Teise maailmasõja järel paiknes hoones algul pioneerilaager, siis aga NSV Liidu piirivalve Rakvere piirivalvesalga 3. kordon (vaata NSV Liidu piirivalve Eestis).

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri