Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Kaweri suguvõsa päritolu on jäänud selgusetuks. Neid on püütud seostada 1385. aastal mainitud Karleveri suguvõsaga,[1] kuid ilmselt on tegemist siiski kahe erineva perekonnaga. Esimesed teated Kawerite kohta pärinevad XV sajandist, mil nad olid Võnnu kihelkonnas Tartu piiskopi vasallid.

1747. aastal võeti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Kaweri suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Eestimaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Aakre (Ayaker) (XVI−XVII sajand, vaheajaga), Ahja (Aya) (kuni u 1553), Juba (Quellenhof) (1911−1913), Kaagvere (Kawershof) (XVI sajandil), Kaagjärve (Kawershof) (XVI sajand−pärast 1602), Kaarepere (Kersel) (kuni 1601), Loopre (Loper) (1598−1788), Piigaste (Alt-Pigast) (1519−1527), Tammepee (Tammepee) (1519−1537), Võikvere (Woitfer) (kuni 1766)

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987, lk 151.

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 327-328.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 752-766 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser A. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. Lk 156-161.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987. Lk 151.

VälislingidRedigeeri