Vana-Roosa mõis

See artikkel on Vana-Roosa mõisast; Vastse-Roosa mõisa kohta vaata artiklit Vastse-Roosa mõis.

Vana-Roosa mõis (saksa keeles Rosenhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võrumaal Rõuge kihelkonnas.

Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Vastseliina staarostkonna folvark ehk riigimõis^[1].

1805. aastal pantis Gottlieb Heinrich Theodor von Koskull (1774–1834), Roosa mõisa kümneks aastaks 130 000 hõberubla eest Rosenite suguvõsast parun Peter August von Rosenile (1767–1848). 1818. aastal omandas Liivimaa aadli krediidiühing Roosa ja Krabi mõisad. 1821. aastal müüs Liivimaa aadli krediidiühing Roosa ja Krabi mõisad Karl Otto von Transehele, 1838. aastal omandas Roosa ja Krabi mõisad pärandavara jagamise lepinguga sillakohtunik Heinrich Robert Eugen von Transehe (1806–1882), kes müüs 1843. aastal Roosa ja Krabi mõisad John von Jürgensonnile ja Woldemar von Hagemeisterile ning 1845. aastal läksid Roosa ja Krabi mõis John von Jürgensonni ainuomandisse. 1853. aastal müüs John von Jürgensonn Roosa mõisa Viktor von Aderkasile, kes 1879. aastal müüs Vana-Roosa mõisa Friedrich von Möllerile. 1885. aastal andis Friedrich von Moeller Vana-Roosa mõisa üle Otto von Moellerile, kes 1897. aastal müüs Vana-Roosa mõisa Reinhold von Liphartile^[2].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Mõisahoonetest on säilinud Vana-Roosa mõisa ait-kuivati^[3] ja Vana-Roosa mõisa aidamehe maja^[4] mis on arvatud kultuurimälestiseks.