Ava peamenüü
Lizumsi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 103

Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas. Tänapäeval asub halduslikult Lätis Gulbene piirkonnas Lizumsi vallas Lizumsis.

AjaluguRedigeeri

XVI sajandil kuulus mõis Tiesenhausenitele. 1836. aastast kuulus mõis Wolffidele, kes valdasid seda kuni võõrandamiseni 1920. aastal.

MõisaansambelRedigeeri

 
Lizumsi mõisa peahoone 2018. aastal

Peahoonet hakati kavandama 1836. aastal, valmis see XIX sajandi viiekümnendate aastate lõpul ja on uusgooti stiilis. Aastast 1937 asub seal Lizumsi keskkool. Tornis on koduloomuuseum. Mõisa tallis on spordisaal, aidas kultuurimaja, mõisavalitseja majas ambulants. Säilinud on veel teenijatemaja ja mõisast veidi eemal asuv hollandi tuulik. Mõisa juures on veel viie hektari suurune park.

Mõisa peahoone ja tallid on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[1] Mõisakompleks ise, park, aednikumaja ja teenijatemajad on kohaliku kaitse all.[2]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 1/4 adramaad, sellele allus 714 mees- ja 769 naishinge.[3]

KarjamõisadRedigeeri

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Cepļu (Zeple) ja Johannenhof. Hiljem rajatud Velēna karjamõisa (Wellan) juurde kujunes Velēna küla. Lizumsi karjamõisad olid veel Lehmfeld, Pieti (Peete) ja Zirgubirzs (Roßgarten).

VariaRedigeeri

XIX sajandi lõpus oli seal mõisavalitsejaks E. Knappe, kes annetas Velēna kirikukella tarbeks 500 rubla.[4]

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  2. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
  4. LELB

VälislingidRedigeeri