Hagemeister (vene keeles Гагемейстер) on Pommerist Grimmenist pärit rae- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Saksamaal.

Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

muuda

Varasem ajalugu

muuda
 
Grimmeni linn 1615. aastal. Hagemeisterid olid pärit sellest Pommeri linnast

Suguvõsa kohta on esimesi teateid XV sajandi keskpaigast. 1457. aastal immatrikuleeriti Greifswaldi ülikooli Grimmenist pärit Martinus Haghemester (suri 1505), kellest sai hiljem preester.[1] Suguvõsaliin algab Grimmeni bürgermeistri Heinrich Hagemeisteriga (suri 1546). Tema kolm poega asusid elama naaberlinna Stralsundisse, kus neist said suguvõsa kolme haru rajajad. Vanemast pojast Stralsundi raehärra Matthias Hagemeisterist (suri 1587) põlvnes vanem, Martin Hagemeisterist (suri 1565) keskmine ja nooremast pojast Albrecht Hagemeisterist (suri 1609) noorem liin.

Hagemeisterid rüütelkonna matriklis

muuda

Suguvõsa võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse 1746. aasta 21. jaanuaril (vkj). Liivimaal immatrikuleeriti suguvõsa 1747. aastal.

 
Karl August Ludwig von Hagemeister (1780−1833)

Suguvõsa liikmeid

muuda
 
Kindralleitnant Alexander von Hagemeister (1831−1892)

Varasemal Hagemeisterite vapil on kujutatud vapikilbil punavalget roosi.[2] Pärast aadliseisusse tõusmist 1692. aastal oli vapil kolm sinist värvi roosi. Poolitatud vapikilbil kujutati veel nooleotsa, mis oli Stralsundi linna vapi motiiv.

 
Vecdrusti mõis oli suguvõsa valduses üle sajandi

Hagemeisteri suguvõsa mõisavaldused

muuda
 
Triigi mõis oli suguvõsa valduses kuni võõrandamiseni 1919. aastal
  • Eestimaa:
    • Kolu (Heinrichshof) (1776−1777 ja 1821−1823 pärus-, 1815−1821 pandivaldus), Kärevere (Kerrefer) (u 1744−1752), Nõmmküla (Nömmküll) (1730ndad−1740ndad), Oisu (Oiso) (u 1744−1752), Paunküla (Paunküll) (1753−1919), Pirgu (Pirk) (1887−1901), Purila (Purgel) (1740ndad, rendivaldus), Triigi (Kau) (1906−1919)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Alderi (Hollershof) (XVIII sajand−1848), Gatarta (Gotthardsberg) (kuni 1883), Labrenči (Labrentz) (1774−enne 1781), Liepa (Lindenhof) (1758−1783), Taurupe (Taurup) (kuni 1766), Volmari (Wolmarshof), Vecdrusti (varem Drusti) (Alt-Drostenhof) (1740ndad rendi-, 1760ndad pandi- ja 1777−1887 pärusvaldus)
  • Peterburi kubermang:
    • Bujanitsa, Peri
  • Pommeri:
    • Abrendsee, Brandshagen, Damitz, Groß-Parow, Kedingshagen, Klein-Parow, Krönewitz, Maktendsdorf, Wüstenfelde
  • Poola:

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 109, allmärkus.
  2. Hagemeister, Wilhelm. Urfsprung und Wappen der Familien von Hagemeister. − Der Deutscher Herold. Nr 4. 2. Jahrgang. April 1871. Lk 44 järel.

Kirjandus

muuda
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 309−310.
  • Die Familien Hagemeister. − Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde. II. Jahrgang. 2. Heft. Hrsg. vom Verein "Herold" zu Berlin. Berlin: Verlag von Mitscher & Röstell, 1874. Lk 53−80 [1].
  • Die Familien Hagemeister (Schluss). − Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde. II. Jahrgang. 3. Heft. Hrsg. vom Verein "Herold" zu Berlin. Berlin: Verlag von Mitscher & Röstell, 1874. Lk 107−134 [2].
  • Genealogisches Handbuch bürgerlicher Familien. Zweiter Band. Görlitz: Verlag von C. A. Starke, 1899. Lk 151−180 [3].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 109−112; täiendused lk 15 [4] [5].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1958. Lk 173−185.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1980. Lk 100−103.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 376.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 108−110 [6].
  • Hagemeister, Wilhelm. Urfsprung und Wappen der Familien von Hagemeister. − Der Deutscher Herold. Nr 4. 2. Jahrgang. April 1871. Lk 43−44 [7]; vapid [8].
  • Stammtafeln und Wappen derjenigen Familien deren Angehörige die Bürgermeister oder Ratswürde der Stadt bekleidet haben. Zweiter Teil. − Nachrichten die Rathspersonen der Stadt Stralsund betreffend. Siebenter Band [9].

Välislingid

muuda