Lizumsi vald
Lizumsi vald (läti keeles Lizuma pagasts, latgali keeles Lyzuma pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Druviena, Lejasciemsi, Ranka ja Tirza vallaga.
| Lizumsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Lizuma pagasts | |
|
| |
| Pindala: 107,79 km² | |
Elanikke: 1211 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 11,2 in/km² | |
| Keskus: Lizums | |
 |
Valla pindala on 108 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1417 inimest.[2] Valla keskus on Lizumsi küla, vallavanemaks on Aigars Uģis.[3]
AjaluguRedigeeri
Esimese maailmasõja eel asus praeguse valla alal Lizumsi mõis. Aastal 1935 oli valla pindala 119 km² ja seal oli 1791 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Lizumsi ja Velēna külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti.
Aastal 1951 liideti Lizumsi külanõukoguga likvideeritav Velēna külanõukogu, aastal 1960 aga Sinole külanõukogu kolhoosi «Spars» maad. Aastal 1977 liideti külanõukoguga veel osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
LoodusRedigeeri
Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza. Enamik valda asub Vidzeme kõrgustikul, põhjaosa jääb aga Tālava madalikule. Kõrgeim koht on Pereškalns (182,1 m).
Looduskaitse all on kolm Lizumsi mõisa pargis kasvavat põlist tammepuud.[6]
Kaitstavad mälestisedRedigeeri
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Velēna kirik ja selle orel, Lizumsi mõisa peahoone ja tallid, Uriekste linnamägi ja Brīvzemnieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.[7] Kohaliku kaitse all on Velēna vesiveski, Velēna kiriku altar, kantsel ja orelirõdu, Lizumsi mõisa hoonetekompleks (sealhulgas park, ait, aedniku maja ja kaks teenijate maja), Brici keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas ja Pietiņi muinaskalmed.[8]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 1268 lätlast, 57 venelast, 12 valgevenelast, 16 ukrainlast, 28 poolakat ja 15 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Grauži | mazciems | 20 (2000) |
| Grimnauži | mazciems | |
| Grūšļi | mazciems | 28 (2000) |
| Gūžīlas | mazciems | |
| Ievāni | mazciems | |
| Jaunzemi | mazciems | |
| Kāmieši | mazciems | |
| Kolaņģi | mazciems | 32 (2000) |
| Lizums | lielciems | 569 (2022) |
| Pieti | mazciems | |
| Plukši | skrajciems | |
| Rodzupi | mazciems | |
| Stapāni | mazciems | |
| Strēbeles | mazciems | |
| Zvejnieki | mazciems | |
| Velēna | vidējciems | 92 (2022) |
| Velēnmuiža | mazciems | 31 (2000) |
| Viņķeles | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Lizumsi tuulik
Augstiekalni künkad
Velēna kirik
ViitedRedigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Valla koduleht (vaadatud 17.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
VälislingidRedigeeri
- Valla koduleht (läti keeles)