Lizumsi vald (läti keeles Lizuma pagasts, latgali keeles Lyzuma pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Druviena, Lejasciemsi, Ranka ja Tirza vallaga.

Lizumsi vald
läti Lizuma pagasts
Pindala: 107,79 km²
Elanikke: 1144 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,6 in/km²
Keskus: Lizums
Kapsapõld Lizumsi vallas

Valla pindala on 108 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1417 inimest.[2] Valla keskus on Lizumsi küla, vallavanem on Aigars Uģis.[3]

Ajalugu

muuda

Esimese maailmasõja eel asus praeguse valla alal Lizumsi mõis. Aastal 1935 oli valla pindala 119 km² ja seal oli 1791 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Lizumsi ja Velēna külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti.

Aastal 1951 liideti Lizumsi külanõukoguga likvideeritav Velēna külanõukogu, aastal 1960 aga Sinole külanõukogu kolhoosi Spars maad. Aastal 1977 liideti külanõukoguga veel osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Loodus

muuda

Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza. Enamik valda asub Vidzeme kõrgustikul, põhjaosa jääb aga Tālava madalikule. Kõrgeim koht on Pereškalns (182,1 m).

Looduskaitse all on kolm Lizumsi mõisa pargis kasvavat põlist tamme.[6]

Kaitstavad mälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Velēna kirik ja selle orel, Lizumsi mõisa peahoone ja tallid, Uriekste linnamägi ja Brīvzemnieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.[7] Kohaliku kaitse all on Velēna vesiveski, Velēna kiriku altar, kantsel ja orelirõdu, Lizumsi mõisa hoonetekompleks (sealhulgas park, ait, aedniku maja ja kaks teenijate maja), Brici keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas ja Pietiņi muinaskalmed.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1268 lätlast, 57 venelast, 12 valgevenelast, 16 ukrainlast, 28 poolakat ja 15 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Grauži mazciems 20 (2000)
Grimnauži mazciems
Grūšļi mazciems 28 (2000)
Gūžīlas mazciems
Ievāni mazciems
Jaunzemi mazciems
Kāmieši mazciems
Kolaņģi mazciems 32 (2000)
Lizums lielciems 569 (2022)
Pieti mazciems
Plukši skrajciems
Rodzupi mazciems
Stapāni mazciems
Strēbeles mazciems
Zvejnieki mazciems
Velēna vidējciems 92 (2022)
Velēnmuiža mazciems 31 (2000)
Viņķeles mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Valla koduleht (vaadatud 17.02 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda