Wolff
![]() |
See artikkel on Sileesia päritolu suguvõsast; Wulfsdorffi (algselt Wolff) suguvõsa kohta vaata artiklit Wulfsdorff. |
Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/af/Wolffi_suguv%C3%B5sa_vabah%C3%A4rravapp.jpg/220px-Wolffi_suguv%C3%B5sa_vabah%C3%A4rravapp.jpg)
Wolffide on esimesi teateid 1427. aastast. Nad võeti 1726. aastal Liivimaa ja 1729. aastal Eestimaa rüütelkonda. 1747. aastal omandasid Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.
Suguvõsa liikmeid
muuda- Sigismund Adam von Wolff (1646–1720)[1], bürgermeister Narvas
- vabahärra Sigismund Adam von Wolff (1675–1752), Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi viitsepresident, Kurista, Lustivere, Kaliküla ning osa Tapiku mõisa mõisnik[2]
- vabahärra Sigismund Adam von Wolff (1702–1766), Kaliküla ja Tapiku mõisa mõisnik
- Karl von Wolff (1706–1763), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Lustivere mõisnik
- Otto Sigismund von Wolff (1742–1810), Kaliküla, Tapiku mõisa, Vatrāne, Lizumsi mõisnik. Suguvõsa Vatrāne-Lizumsi suguvõsaliin[3]
- vabahärra Karl Adam von Wolff (1748–1781), Võnnu mõisnik
- vabahärra Jakob Johann von Wolff (1750–1814), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insenervägede leitnant)
- vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817)[4] Saksimaa sõjaväelane (leitnant)
- vabahärra Johann Sigismund Adam von Wolff (1779–1824), Ziemeri mõisnik. Suguvõsa Ziemeri suguvõsaliin[5]
- vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1781–1859), Lizumsi mõisnik, kreisisaadik. Suguvõsa Vana-Gulbene (saksa k. Haus Alt-Schwanenburg) suguvõsaliin[6]
- vabahärra Ernst Christoph Alexander von Wolff (1783–1832), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväepolkovnik), Lāzberģi mõisnik. Suguvõsa Lāzberģi (saksa k. Haus Fianden) suguvõsaliin[7]
- vabahärra Carl Eduard von Wolff (1788–1838), Vibroka mõisnik
- vabahärra Joseph Otto Albert von Wolff (1789–1870), Vastse-Laitsna mõisnik
- vabahärra Otto Heinrich Theodor von Wolff (1790–1838), Litene mõisnik
- vabahärra Heinrich Johann Friedrich von Wolff (1794–1832), Stāmeriena mõisnik
- vabahärra Otto Johann Gottlieb (Bogdan) von Wolff (1804−1859), Lizumsi mõisnik
- vabahärra Johann Gottlieb Eduard von Wolff (1817–1883), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväerittmeister), Stāmeriena mõisnik
- vabahärra Stephan Gottlieb Woldemar von Wolff (1819–1901), Vastse-Laitsna mõisnik
- vabahärra Otto Friedrich Gottlieb von Wolff (1819–1884), Kalniena mõisnik, Liivimaa maanõunik
- vabahärra Viktor Paul Amadeus von Wolff (1821–1880), Ropaži mõisnik, kreisisaadik
- vabahärra Richard Emil Leonhard von Wolff (1824–1887), Saikava ja Lubāna kihelkonna Lubāna mõisnik, kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president[8]
- vabahärra Johann Gottlieb Ferdinand von Wolff (1830−1892), Lizumsi mõisnik
- vabahärra Burchard (Boris) Elias Wladimir von Wolff (1831–1909), Lāzberģi mõisnik, kihelkonnakohtunik
- vabahärra Arved Verner Boris Ernst von Wolff (1859–1933)
- vabahärra Eduard Boris Ernst von Wolff (1860–1919), Lazbergi ja Volkova mõisnik
- vabahärra Nikolaus Boris Ernst von Wolff (1866–1940), Bruņene ja Vecsaliena mõisnik, Venemaa keisririigi Riigiduuma liige, riigiametnik Berliinis,
- vabahärra Heinrich Johann Joseph von Wolff (1876−1945), Lizumsi mõisnik
Maavaldused
muudaEesti ja Läti alal oli XIX sajandi lõpus Wolffide käes kokku 270 000 hektarit mõisamaad.
Wolffi suguvõsa mõisavaldused
muuda- Eestimaa:
- Kuramaa:
- Dižkrēslas (Groß-Kresseln) (kuni 1920)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Kaliküla (Kalliküll) (1725−1776), Kurista (Kurrista) (1725−1781), Lustivere (Lustifer) (1725−1803), Tapiku (Tappik) (1725−1776), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1841−1844 pandi-, 1844−1851 ja 1856 pärusvaldus), Vedu (Fehtenhof) (oli 1716, rendivaldus)
- Liivimaa läti distrikt:
- Ādaži (Aahof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Baižkalni (Friedrichshof) (1780−1800), Blome (Blumenhof) (1797−? pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Bormaņi (Treppenhof) (1858−1920), Branti (Horstenhof) (1831−1832 pandi-, 1832 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1910−1920), Bukulti (Bellenhof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Druviena (Druween) (1836−1898), Ikšķile (Uexküll) (oli 1891, rendivaldus), Ilzene (Ilsen) (1856−1881), Inčukalns (Hinzenberg) (1852−1920), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1856−1911), Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) (1775−1776 ja a-st 1828, pandi-, kuni 1856, pärusvaldus), Kalnamuiža (Kallenhof) (1782−1795), Kalniena (Alt-Kalnemoise) (1838−u 1911), Kniediņi (Kaltenbrunn) (1778−1780), Lāzberģi (Fianden) (1798−1809 pandi-, 1809−1920 pärusvaldus), Lizums (Lysohn) (1859−1920), Litene (Lettin) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus), Lubāna (Schloß Lubahn) (1835−1843 pandi-, 1843−1920 pärusvaldus), Lūši (Luxenhof) (1763−1920, fideikomiss), Mālupe (Malup) (1872−1907), Mārčiņa (Marzingshof) (kuni 1780), Māriņkalns (Marienstein) (kuni 1908), Meirāni (Meiran) (1864−1920, fideikomiss), Pociems (Posendorff) (aastast 1857), Plānupe (Planup) (1886−u 1909), Rama (Rammenhof) (1866−1874), Repjekalns (Reppekaln) (1748−1920, fideikomiss), Šļukums (Schluckum) (1874−1920), Zekleri (Secklershof) (1782−1795), Ziemeri (Semershof) (1804−1810 pandi-, 1810−1920 pärusvaldus), Taurupe (Taurup) (1780−1784), Valme (Walmeshof) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1844−1857), Vastse-Laitsna (Neu-Laitzen) (1747−1920, fideikomiss), Vatrāne (Wattram) (kuni 1780), Vibroka (Sudden) (1836−1837 pandi-, 1837−1920 pärusvaldus)
Viited
muuda- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Sigismund Adam von Wolff, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929
- ↑ Kurista ja Kaave mõis, EAA.265
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Ältere Linie Haus Wattram-Lysohn, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 313
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Johann Gottlieb von Wolff, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 315
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Haus Semershof, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 316
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Haus Alt-Schwanenburg, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 318
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Haus Fianden, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 318
- ↑ Wolff, Richard* Emil Leonhard Frh. v. (1824-1887), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
Kirjandus
muuda- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 305-328 [1].
- Wolff, Nicolas Frhr. von. Die Reichsfreiherren von Wolff in Livland 1670−1920. Tartu: K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., 1936.