Wolff

See artikkel on Sileesia päritolu suguvõsast; Wulfsdorffi (algselt Wolff) suguvõsa kohta vaata artiklit Wulfsdorff.

---

Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.

Wolffi suguvõsa vabahärravapp

Ajalugu

Wolffide on esimesi teateid 1427. aastast. Nad võeti 1726. aastal Liivimaa ja 1729. aastal Eestimaa rüütelkonda. 1747. aastal omandasid Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Maavaldused

Eesti ja Läti alal oli XIX sajandi lõpus Wolffide käes kokku 270 000 hektarit mõisamaad.

Wolffi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Mädapea (Mettapäh) (1762−1780), Ontika (Ontika) (XVIII sajandi algus, allpandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1773−1776, pandivaldus), Saare (Lückholm) (kuni 1776, pandivaldus)
• Kuramaa:
  • Dižkrēslas (Groß-Kresseln) (kuni 1920)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kaliküla (Kalliküll) (1725−1776), Kurista (Kurrista) (1725−1781), Lustivere (Lustifer) (1725−1803), Tapiku (Tappik) (1725−1776), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1841−1844 pandi-, 1844−1851 ja 1856 pärusvaldus), Vedu (Fehtenhof) (oli 1716, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Ādaži (Aahof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Baižkalni (Friedrichshof) (1780−1800), Blome (Blumenhof) (1797−? pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Bormaņi (Treppenhof) (1858−1920), Branti (Horstenhof) (1831−1832 pandi-, 1832 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1910−1920), Bukulti (Bellenhof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Druviena (Druween) (1836−1898), Ikšķile (Uexküll) (oli 1891, rendivaldus), Ilzene (Ilsen) (1856−1881), Inčukalns (Hinzenberg) (1852−1920), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1856−1911), Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) (1775−1776 ja a-st 1828, pandi-, kuni 1856, pärusvaldus), Kalnamuiža (Kallenhof) (1782−1795), Kalniena (Alt-Kalnemoise) (1838−u 1911), Kniediņi (Kaltenbrunn) (1778−1780), Lāzberģi (Fianden) (1798−1809 pandi-, 1809−1920 pärusvaldus), Lizums (Lysohn) (1859−1920), Litene (Lettin) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus), Lubāna (Schloß Lubahn) (1835−1843 pandi-, 1843−1920 pärusvaldus), Lūši (Luxenhof) (1763−1920, fideikomiss), Mālupe (Malup) (1872−1907), Mārčiņa (Marzingshof) (kuni 1780), Māriņkalns (Marienstein) (kuni 1908), Meirāni (Meiran) (1864−1920, fideikomiss), Pociems (Posendorff) (aastast 1857), Plānupe (Planup) (1886−u 1909), Rama (Rammenhof) (1866−1874), Repjekalns (Reppekaln) (1748−1920, fideikomiss), Šļukums (Schluckum) (1874−1920), Zekleri (Secklershof) (1782−1795), Ziemeri (Semershof) (1804−1810 pandi-, 1810−1920 pärusvaldus), Taurupe (Taurup) (1780−1784), Valme (Walmeshof) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1844−1857), Vastse-Laitsna (Neu-Laitzen) (1747−1920, fideikomiss), Vatrāne (Wattram) (kuni 1780), Vibroka (Sudden) (1836−1837 pandi-, 1837−1920 pärusvaldus)

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 305-328 [1].
• Wolff, Nicolas Frhr. von. Die Reichsfreiherren von Wolff in Livland 1670−1920. Tartu: K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., 1936.

Välislingid

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust