Ava peamenüü
"Gulbene mõis" suunab siia. Läti teise mõisa kohta vaata artiklit Jaungulbene mõis.
Vana-Gulbene mõisa peahoone (Valge loss) pärast 1905. aasta põlengut
Vana-Gulbene mõisa Valge loss
Vana-Gulbene mõisa Punane loss pärast 1905. aasta põlengut
Vana-Gulbene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904).Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 55

Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Gulbene piirkonnas Gulbene linna lõunaosas.

AjaluguRedigeeri

Mõisa territooriumil on vana linnamägi, millel asub Gulbene luteri kirik, mis rajati Kulna piiskopilinnuse asukohale. Selle koha peal on juba ammusest ajast mõis, esimesed ülestähendused mõisast pärinevad aastast 1224, aga hooned ehitati sinna aastal 1340. Varajasemate omanike hulka kuuluvad Rootsi kindral Gustaf Horn ja Burchard Christoph von Münnich. Aastast 1872 oli Vana-Gulbene Vietinghoffide omand. Mõisast kujunes tähtsam koht aastal 1802, mil Vana-Gulbene läks von Wolffide perekonna valdusse. Mõisas sündinud Isabella Freiin von Wolff abiellus 1861. aastal krahv Ferdinand von Zeppeliniiga. Wolffid rajasid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul uhke mõisakompleksi, kus toodeti nii õlut, viina kui ka juustu.

MõisaansambelRedigeeri

Mõisal on kaks härrastemaja. Esimene neist, Sarkanā pils ehk Punane loss, on uusgooti stiilis. Teine ja suurem Rooma villa stiilis häärber kannab nime Balta pils ehk Valge loss, ehitatud on see 1763. aastal. Mõisa juures on ka arvukalt kõrvalhooneid, mis pärinevad samuti 19. sajandi lõpust. Säilinud on näiteks aiamajake, kasvuhooned, juustumeistri töökoda, tallid, maneež. Punases lossis asub Gulbene põhikool, Valge loss on praegu avariilises seisukorras ja kuulub Malta ordule. Mõisas viiakse läbi ekskursioone.

Pargi rajasid von Wolffid 19. sajandi neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel. Pargi suurus oli 500 hektarit. Selles eristatakse erinevaid osi – Rudolfi park, Maria park. Park on vabakujundusega, kasutatud on romantismile omaseid elemente – sillad, tiigid, eksootiliste lillede rühmad. Tänapäeval on pargi pindala Gulbene linna kasvu tõttu kahanenud 179 hektarini.

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli Vana-Gulbene mõisa ja selle kõrvalmõisade (Litene, Blome, Valme ja Stāmeriena mõisa) kogusuurus 1816. aastal 22 adramaad, neile mõisadele allus kokku 1474 mees- ja 1538 naishinge.[1]

KarjamõisadRedigeeri

Aastal 1816 allus sellele mõisale kaks karjamõisa: Schwellberg ja Luzzemuische.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.

VälislingidRedigeeri