Jaungulbene mõis

Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbenes.

Ajalugu

Mõis sai alguse 1806. aastal. Mõisa esimene omanik oli Otto Wilhelm Leopold von Transehe. Transehede pere kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1920.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 1/4 adramaad, sellele allus 529 mees- ja 639 naishinge.^[1]

Võõrandamise ajal kuulus mõisale 12 246,28 hektarit maad.

Karjamõisad

Jaungulbene mõisale allusid Abrava, Bērziņi, Cīrabirži, Dronenieki, Gulbītise, Jaunase, Līgo, Liedeskalni, Madernieki, Siladzirnavase, Stukmaņi ja Silto karjamõis.

Mõisaansambel

Jaungulbene mõisa peahoone 2013. aastal

Mõisakompleks rajati 1878. aastal, koos peahoonega püstitati ka kõrvalhooned: tallid, kuurid, sepikoda, aedniku maja, kabel, tuletõrjujate maja ja maneež. Peahoone pärineb 1878. aastast ja on uusgooti stiilis. Pärast võõrandamist asus peahoones sordiaretuskeskus, seejärel põllumajanduskool. Praegu on see kohaliku omavalitsuse valduses.

Park rajati koos mõisa peahoonega. 39 hektari suurune vabakujundusega romantismi põhimõtete järgi rajatud parki ehib obelisk. Tehislikes linnusevaremetes asub nn Velna vārti (Põrguväravad).

Riikliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleks, sealhulgas park, tall (hiljem tuletõrjedepoo), paraadväravad, obelisk, läbikäiguga tootmishoonete kompleks, häärber ja Kuradiväravad koos selle juures asuvate tehislike linnusevaremetega.^[2] Kohaliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleksist vahimajake, kelder-tootmishoone, mõisavalitseja maja, laut, kabel, mõisapargi aed, sepikojaga kutsari maja, teine kabel (hilisem Jaungulbene luteri kirik), kaks elumaja, aedniku maja koos kuuri ja aiainventari laoga, transpordivahendite hoidla, teeviit ja Mesilasmaja või Nukumaja.^[3]