Gulbene luteri kirik

Gulbene luteri kirik on luteri kirik Lätis Smiltenes.

Gulbene kirik
Gulbenes luterāņu baznīca 2000-04-21.jpg
Gulbene luteri kirik aastal 2000
Riik Läti
Asukoht Gulbene
Ehituse algus 1838
Ehituse lõpp 1843
Esmamainimine 1515
Koordinaadid 57° 9′ 42″ N, 26° 45′ 28″ E

See on Gulbene kihelkonnakirik. Hoone asub aadressil Brīvības ielā 12.[1] Gulbene luteri kirik on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.[2]

Esimene kirik rajati Gulbenesse piiskopilinnuse juurde. Sealne kihelkond moodustati juba aastal 1429, kuid kirikut on maininud Jasper Linde alles aastal 1519.[3] Aastal 1577 vallutasid Vene väed linnuse ja lasid selle õhku, sealse kiriku põletasid nad maha.

Kui piirkonna maad Gustaf Hornile läänistati, siis sai ta ka kuningalt korralduse Gulbenesse uus kirik rajada, mis oleks luteri kirik. Aastal 1641 sealne puidust kirikuhoone valmiski. See kirik asus otse Vana-Gulbene mõisa hoovil. Arvatakse, et ehituse puhul mindi lihtsama vastupanu teed ja kohandati osa vanast pikast mõisa laudast kirikuks ümber. Seda kirikut on tänapäeval mälestamas selle juurde rajatud kalmistu[4]

XVIII sajandi alguseks oli see hoone amortiseerunud ning leiti, et selle remontimine pole enam mõttekas. Nii hakati kavandama uue kiriku ehitamist, kuid selleks puudus raha. Kogudus hakkas ajutiselt kasutama aastal 1733 kiriku juurde rajatud kihelkonnakooli ruume. Aastaks 1750 oli siiski kogunenud piisavalt raha, et õpetaja Christian Zimmermann sai ehitada uue puidust hoone.

Tänapäevasele kirikuhoonele panid aluse aastal 1802 mõisa omanikeks saanud Wolffid, kes rajasid sinna oma residentsi. Ümberehitustööde käigus alustati aastal 1838 piiskopilinnuse varemetesse uue kivikiriku rajamist. Hoone valmis aastal 1843. Ampiirstiilis tellistest ja kividest laotud hoonet ehtis ka polügonaalne torn.[5] Torni linnapoolsele küljele pandi üles kell.[6] Wolffide pere annetas kirikule sealsed vitraažid, maalid ja altari.

Aastal 1883 avati kiriku juures mälestusmärk Martin Lutherile. Läti Vabadussõja aastatel tegutses kirikus punaväelaste Maliena revolutsiooniline sõjaväetribunal, mis pidas istungeid kirikusaalis ja viis oma otsused seal ka täide. Aastail 1935–1936 võeti kirikus toonase õpetaja Ādolfs Kundziņši eestvedamisel ette suuremad ümberehitustööd. Teise maailmasõja ajal hävis Punaarmee pealetungi käigus kirikutorn, ka kirikuhoone ise sai purustusi. Sõja järel taastas kogudus kiriku, kuid ilma tornita. Aastal 1958 maalis Indulis Ranka kirikule uue altarimaali.[7] Kiriku kolm ust, altar ja kantsel on kohaliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[8]

Kirikut remonditi taas aastal 1970.[9] Tänapäeval kogub kirik raha uue torni ehitamiseks.[10] Lisaks kavandatakse hoone soojustamist ja muid remonditöid, et hoonet võiks lisaks jumalateenistustele kasutada ka kontsertide, loengute ja muude ürituste tarbeks.[11]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri