Druviena mõis
Druviena mõis (saksa keeles Druween, läti keeles Druvienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Gulbene piirkonnas Druviena vallas Druvienas.
.jpg)
Mõisakompleks (häärber ja teenijatemaja ning sellega kokku ehitatud laut ja tall) on kohaliku kaitse all olevad muinsusmälestised.[1] Mõisa peahoones asub tänapäeval Druviena põhikool.
Ajalugu muuda
Mõisa esimesed omanikud olid von Seßwegenid, kellele kuulus ka Lizumsi mõis. 1629. aastal andis Gustav II Adolf Lizumsi mõisa Anton de Morriele, Druviena mõisa koos Apeltiena mõisaga sai 1630. aastal aga Nicolaus Barthold. Kui too suri, läks ka Druviena de Morriede valdusse. 1657. aastal läks see Valentin von Meyeri valdusse. 1781. aastal suri Valentin Burchard von Meyer ilma järglasteta ja mõisa päris tema tädi Johanna Margaretha Malama.[2]
Johanna Margaretha surma järel päris mõisa 1804. aastal tema poeg Ivan, seejärel tema lapselaps Matvei Ivanovitš Malama. 1836. aastal ostis mõisa 62 355 rubla eest vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1804−1859). Too suri mais 1871. Mõnda aega oli mõis tema pärijate ühisomandis, ent 1872. aasta lõpus ostis Joseph Sigmund Alexander mõisa 112 950 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 5/8 adramaad, sellele allus 425 mees- ja 477 naishinge.[4]
1640. aastal oli mõisa suurus 1 ja 1/2 adramaad, aastail 1688 ja 1734 aga 2 ja 7/8 adramaad. 1757. aastal oli mõisa suurus 3 ja 5/8 adramaad, 1823. aastal aga 13 ja 1/10 adramaad.[5] Ka 1832. aastal oli adramaid 13 ja 1/10, 1881. aastal oli neid aga 6 ja 46/80, lisaks allus mõisale 17 ja 10/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
1816. aastal kuulus mõisale Alexandershofi karjamõis.
Viited muuda
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 245.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 418-419.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.