Bormaņi mõis (ka Trapene mõis, saksa keeles Treppenhof, läti keeles Bormaņu muiža, ka Trapenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas. Tänapäeval asub endine mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Trapene vallas Trapene külas.

Bormaņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 9

Ajalugu

muuda

Valduse läänistas Cisse von dem Rutenberg ühele Treppeni nimelisele mehele, ja aastal 1590 kuulus see tema järglastele Hans ning Wilhelm Treppenitele. Aastal 1592 müüs Hans mõisa Mathias Riviusele, kelle tütar mõisas veel koos oma abikaasa Melchior Bluhmiga aastal 1627 elas. Toona omandas mõisa Heinrich Röling, kes oli Treppenite suguvõsa järeltulija. Darseni andis Gustav II Adolf aastal 1632 Melchior Bornmannile, ent juba järgmisel aastal müüs too valduse Heinrich Rölingile. Aastal 1682 müüsid Rölingid mõisad Andreas Bornmannile. Aastal 1738 müüs Catharina Dorothea von Essen (sündinud Bornmann) valduse 28 500 taalri eest valduse Carl Friedrich von Radinghile. Aastal 1822 pantis tema poeg Alexander von Radingh mõisa 72 800 rubla eest Alexander von Glasenappile.[1]

Kümneaastase pandilepingu järel omandasid mõisa Glasenappid. Aastal 1858 müüs Emilie von Glasenapp (lapsendatud, sündinud Möller) 143 00 rubla eest Ludwig Sigismund Johann Wolffile.[2]

Mõisaansambel

muuda
 
Bormaņi mõisa peahoone (2018)

Mõisa peahoone rajati 19. sajandi alguses ja algselt asus seal Koivaliina mõisa omanike Wulffide jahiloss, ka oli hoone kasutusel Trapene kultuurimajana. Jahilossi juurde rajati ka faasaniaed.[3]

Aastaks 1810 oli jahilossist saanud mõisa peahoone, kus sündis Friedrich Bidder. Mõisakompleksi juurde rajati ka muid ehitisi; tänapäevani on mõisakompleksist säilinud tallid ja nelja tiigiga park. Mitmed mõisa hooned on tänapäeval Trapene valla muuseumi käsutuses. Peahoone juures asub kirjanik Linards Laicensile püstitatud mälestussammas, kes töötas oma noorusaastatel mõisas aednikuna.[4]

 
Mõisapark

Mõisasüdamest viib Riia–Pihkva maanteeni viie kilomeetri pikkune lehiseallee, mis on üks pikimaid alleesid Läti aladel ja kuhu on istutatud 630 lehist. Allee põhiliigiks on Euroopa lehis. Allee looduskaitsealuses osas kasvavad veel Dauuria lehis, harilik pärn, harilik vaher ja õunapuu.[5] Sellest edasi tuleb lõik, kus kasvavad valdavalt pärnad, viimased kaks kilomeetrit kasvavad allees aga lehised ja sookased. Allee lasi rajada Bormaņi mõisa mõisavalitseja 20. sajandi alguses.[6]

Bormaņi mõisa hoonetekompleks (tall, park, härrastemaja) on kohaliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised.[7]

Mõisa suurus

muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis adramaad, sellele allus 303 mees- ja 383 naishinge.[8]

Aastal 1627 oli mõisa suurus 8 ja 1/2 adramaad, sellest üks adramaa oli haritavat maad. Aastal 1641 oli adramaid 1 ja 3/4, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus viis adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 12 ja 1/3 adramaad.[9] Aastal 1832 oli mõisal 12 ja 1/9 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 6 ja 62/80, lisaks allus mõisale 14 ja 35/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[10]

Karjamõisad

muuda

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Darsen ja Brundshof.

Viited

muuda
  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 269-270.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 350-351.
  3. http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/107/
  4. Spēka avots: izcili novadnieki
  5. https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_pieminekli_alejas/trapenes_aleja/
  6. Zudusī Latvija
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
  8. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.
  9. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.
  10. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.

Välislingid

muuda