Heinrich von Thurn
Heinrich von Thurn–Valsassina (rootsi Henrik von Thurn, tšehhi Jindřich Thurn; hukkus 20. augustil 1656 Riias) oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner.
Ta osales Kolmekümneaastase sõjas, kus temast sai 1646. aastal Sønderborgi hertsogi kompaniiülem ja ooberst. Pärast sõda määrati ta 1649 Riia kuberneriks. 1651. aastal sai temast Rootsi kindralmajor. 1653. aastal tegi kuninganna Kristiina temast riiginõuniku ning määras 16. augustil Eestimaa kuberneriks.[1]
Ta hukkus tõenäoliselt Teises Põhjasõjas 20. augustil 1656 Vene-Rootsi sõja (1656–1661) Riia piiramisel, kui Vene eelvägi lähenes Riiale 20. augustil ja sundis Pärnu krahvi Heinrich von Thurni juhtimise all olnud rootslased linna taganema. Von Thurn on maetud Riia toomkirikusse.[2]
Ta oli Thurni, Valsassina ja Pärnu krahv, Kreuzi (Creutz, Gorizia ja Gradisca krahvkonnas[3]) vabahärra, Veliši (Wellisch), Vintířovi (Winteritz), Göttingi, Loßdorfi ja Wennegardi härra.
Perekond
muudaTema vanemad olid Rootsi ooberst ja Pärnu krahv Franz Bernhard von Thurn (ka František Bernard von Thurn; 1592–1628) ja Alam-Austriast pärit krahvitar Magdalena Prüschenk von Hardegg[4] (Hardeck, suri 1651 Pärnus).[5] Tema vanaisa oli Karlštejni lossikrahv, Kolmekümneaastase sõja Böömimaa mässu üks juhte ja 1629 aastast Rootsi teenistuses olnud kindral Heinrich Matthias von Thurn (1580–1640), kes oli Ingerimaa kuberner (1629) ja Pärnu härra.[6] Heinrichi isa ja vend krahv Christian von Thurni (1624–1640) on maetud Tallinna Toomkirikusse.[7] Ta oli abielus Anna Markéta Haugvicovága (Haugvic z Biskupic, von Haugwitz) ja hiljem 1648 Johanna Margaretha von Baden-Hochbergiga (1623 Carlsburg – 1661 Audru), kes oli Baden-Durlachi markkrahv Friedrich V (1594–1659) ja tema esimese naise, Württembergi hertsog Friedrich I (1557–1608) tütre, Barbara von Württembergi (1593–1627) tütar, ning lesestunud abielust Kolmekümneaastase sõjas Rootsi feldmarssal olnud Johan Gustafsson Banériga (1596–1641).[8]
Sugupuu
muudaHeinrich von Thurn | Krahv Franz Bernhard von Thurn | Krahv Heinrich Matthias von Thurn | Krahv Franz Napus von Thurn-Valsassina |
Barbora Šliková (Barbara von Schlick) | |||
Magdalena Gall | Bernhard Leo Gall Loosdorfi lossist[9] | ||
Anna von Teuffel zu Guntersdorf | |||
Maria Magdalena Prüschenk von Hardegg | Georg Friedrich, Hardeggi krahv | Heinrich II, Hardeggi krahv[10] | |
Anna Maria von Thurn-Valsassina | |||
Vabapreili Sidonia von Herberstein | Vabahärra Georg Ruprecht von Herberstein | ||
Magdalena von Lamberg |
Viited
muuda- ↑ Elulugu (1906), lk. 617 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
- ↑ Elulugu (1919), lk. 1217 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- ↑ Schauplatz des landsässigen nieder-oesterreichischen Adels vom Herren- und Ritterstande von dem XI.Jahrhundert..., F.Seizer, 1794 LK.182
- ↑ Schauplatz des landsässigen nieder-oesterreichischen Adels vom Herren- und Ritterstande von dem XI.Jahrhundert..., F.Seizer, 1794 LK.135
- ↑ Liphartid raamatus: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Livland.", Bd.:2, Görlitz, 1935, lk.675, lk.678
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754 lk. 4-5
- ↑ "Sugupuu". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2008. Vaadatud 15. juunil 2009.
- ↑ de:Friedrich V. (Baden-Durlach)
- ↑ de:Schloss Loosdorf
- ↑ de:Burg Hardegg
Eelnev Wilhelm Ulrich |
Eestimaa kuberner 1653—1655 |
Järgnev Wilhelm Ulrich |