Mõisavalitseja

See artikkel on mõisniku abist; mõisavalitsejaks on nimetatud ka riigimõisa direktorit.

Mõisavalitseja (rahvasuus opman, saksapäraselt Schaffner^[1]) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja^[2].

Enne kapitalismi aega olid Eestis mõisavalitsejateks üldjuhul sakslased. 19. sajandi keskpaigast palgati sellele ametikohale ka üha rohkem eestlasi^[2].

Mõisavalitsejatel oli mõisas tihti oma maja. Sellist hoonet nimetati valitsejamajaks.

Viited

↑ Madis Jürviste. Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal., Keel ja Kirjandus, 2023 nr 66 (11), 1104–1122
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 476.

Kirjandus

Kersti Lust, Tõnis Türna. Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (I). Tuna 4, 2022, lk 18–36
Kersti Lust, Tõnis Türna. Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (II). Tuna 4, 2022, lk lk 35–49

[1] Madis Jürviste. Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal., Keel ja Kirjandus, 2023 nr 66 (11), 1104–1122

[EE-2] 2,0 ^2,1 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 476.

[1]

[2]