Tartu veterinaariinstituut
Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool; lühend TVI) oli esimene veterinaariahariduse andmisele spetsialiseerunud kool Venemaal. Kool loodi 28. jaanuaril 1848 keiserliku korraldusega, esialgu eksperimentaalkorras nelja-aastase tähtajaga.
Tartu Veterinaaria Instituut arenes välja 1804. aasta Tartu Ülikoolis veterinaaria kateedri sulgemise järel tekkinud Tartu Veterinaarkoolist.
Esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen, kes oli 1823. aastal siirdunud Venemaale, töötanud sõjaväeveterinaarina ning saanud 1839. aastal tollase kõrgeima, vanema veterinaararsti astme.
Kooli materiaalse baasi tugevdamiseks anti sellele üle likvideeritud Vilniuse Meditsiinilis-Kirurgilise Akadeemia veterinaariaosakonna varad. Esialgu asus uus õppeasutus ajutistes kohandatud ruumides aadressil Ülikooli tänav 16.
Kool avati pidulikult 6. veebruaril 1849 kaheastmelisena. Ülemastmes võis omandada veterinaararsti kutse ning kaitsta magistrikraadi, alamastmes valmistati ette arsti abilisi. Õppetöö kestis neli aastat ja lõpetajad said veterinaararsti kutse.
1852. aastal loobuti alamastmest. 1856. aastal koliti kooli jaoks ehitatud hoonetesse Tartus Vene tänavale Meltsiveski tiigi kaldale (Narva maantee 78[1]). 1858. aastal asus direktori kohale professor Heinrich Friedrich Simon Unterberger.
1860. aastal valmis veterinaariakooli hoonete kompleksis „Theatrum Zootomicum“[2], mis oli galeriiga ühendatud juba 1857. aastal valminud puidust prepareerimishoonega. 1914. aastal prepareerimistiiba laiendati, olemasoleva saali kõrvale ehitati teine saal, ettevalmistusruum ja assistendiruum ning kivist trepikoda.
1873. aastal nimetati kool ümber Tartu Veterinaarinstituudiks (saksa keeles Kaiserliche Veterinair-Institut zu Dorpat).
1880. aastatel viidi kool üle vene õppekeelele ning mujalt pärit üliõpilaste osakaal kasvas. 1882. aastal määrati direktoriks Casimir Carl Eduard von Raupach.
Tartu Ülikooliga tehti koostööd kogu eksisteerimisaja vältel, eelkõige bakterioloogia, kirurgia ja füsioloogia valdkonnas.
1918. aastal liideti instituut loomaarstiteaduskonnana Tartu Ülikooli koosseisu, instituudi Venemaale evakueeritud raamatukogu ja kabinettide varandus müüdi Saraatovi loomaarstiinstituudile[3].
1951. aastal sai sellest Eesti Põllumajanduse Akadeemia osa, selle tänapäevane järglane on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
Professorid
muudaTartu Veterinaariinstituudi nimekamate õppejõudude seas olid füsioloog Alexander Schmidt, bakterioloog Friedrich Brauell (Siberi katku pisiku avastaja 1856. aastal) ja embrüoloog Alexander Rosenberg.
Viited
muuda- ↑ Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.01.2023)
- ↑ end TÜ Veterinaarkliiniku õppesepikoda Staadioni 4, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.01.2023)
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00226_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a6d25d96efdc679459d5df3925ad4a32
