Ava peamenüü

Nikolai Rootsi (ka Friedrich Nikolai Rootsi, ristinimi Friedrich;[1] 16. aprill 1888 Tartu4. detsember 1974 Lund) oli Eesti ja Rootsi põllumajandusteadlane.[2]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Nikolai Friedrich Rootsi oli talupidaja poeg.[2]

Lõpetas 1908 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja 1914 Tartu Ülikooli agronoomina; põllumajandusdoktor (1927, ), väitekiri "Untersuchung über die Beziehungen einiger Wachstumsbedingungen zu den Gewichtsmengen der Wurzelrückstände und Schwankung derselben in oberer Bodenschicht bei den wichtigsten landwirtschaftlichen Kulturpflanzen in Estland".

Oli 1912–1918 TÜ katsepõldude ja -aedade juhataja ja 1914–1918 ökonoomika kabineti vanemassistent, 1918–1920 Voroneži Ülikooli agronoomia kabineti vanemassistent, 1920–1923 Vahi põllu- ja aiatöökooli õpetaja.

Ta töötas aastatel 1923–1944 Tartu Ülikoolis. Oli 1923–1927 TÜ taimekasvatuse dotsent, 1927–1929 erakorraline professor ja 1929–1944 korraline professor, ühtlasi Raadi taimebioloogia katsejaama juhataja, 1940–1944 põllumajandusteaduskonna dekaan.

Töötas 1944–1952 Saksamaal Weihenstephani õppe- ja uurimisasutuses (Institut für gärtnerische Züchtungsforschung) ning 1952–1962 Rootsis Alnarpi Instituudi (Lantbrushögskola) puuvilja- ja marjade osakonnas uurijana.[2]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkond: tähtsamate põllukultuuride (talirukis, tali- ja suvinisu, kaer, oder, hernes, suvivikk, kartul) sordivõrdluse, bioloogia ja agrotehnika küsimused, uute põllukultuuride (mais, päevalill, lupiin, söödakapsas, suhkrupeet, lutsern, valge mesikas, kesakultuurid) katsetamine.[2]

TeoseidRedigeeri

Koostanud õpikuid. Üle 150 teadustrükise.

  • Kesaküsimus Eestis. // TÜ Taimebioloogia katsejaam 1. Tartu 1925
  • Kõrreviljakasvatus I (kaasautor), II. Tallinn 1926
  • Põllumehe käsiraamat II (kaasautor). Tartu 1928
  • Ilmastiku ja sortide, eriti nende niiskusenõudlikkuse mõju herne saagisse (kaasautor). // Põllumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee Toim 105. Tartu 1940

ViitedRedigeeri

  1. Karl Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi. Tartu 1998, lk 7.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.