Tartu Kubermangugümnaasium

endine gümnaasium Tartus 1804-1890
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu Aleksandri Gümnaasium)
Tartu Kubermangugümnaasiumi hoone Rüütli tänaval (vasakul, 1870-1884)

Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804. aastal Tartus avatud saksakeelne kubermangugümnaasium. 1890–1904 kandis nime Tartu gümnaasium ning 1904–1918 Tartu Aleksandri gümnaasium.

AjaluguRedigeeri

EelluguRedigeeri

1803. aastal kinnitati Venemaa keisri Aleksander I poolt Venemaa Keisririigi "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: kihelkonnakoolid ehk elementaarkoolid või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk kreisikoolid maakonnalinnades ja kubermangugümnaasiumid kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreisikooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused.

Gümnaasiumi avamineRedigeeri

Tartu Kubermangugümnaasium avati Tartus 15.vkj /27. septembril 1804. aastal, samaaegselt selle ettevalmistuskooli – Tartu kreisikooliga.

Algul asus kubermangugümnaasium Laial tänaval Schultzi majas, kuid juba 1804. aasta detsembris kolis gümnaasium Tartu Jaani kiriku kõrval asunud paruness Tšerkassova (sünd. printsess Hedvig Elisabeth Biron) (1727—1797)[1] nn. Printsessi majja, kus enne seda asus Liivimaa Aadlipreilide Asutus. 1828. aastal aga ehitati gümnaasiumile oma hoone Rüütli tänava äärde, mis avati 1830. aastal.

Kubermangugümnaasiumi tegevust juhtis algusaastatel Tartu Ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot, 1814. aastast aga määrati alaline gümnaasiumi direktor.

LikvideerimineRedigeeri

Tartu Aleksandri gümnaasium lõpetas tegevuse Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal. 1919. aastal võttis kooli hooned ning eestlastest õpilased üle Hugo Treffneri eragümnaasium.[2]

ÕppetegevusRedigeeri

Algselt oli TKG kolmeklassiline, 1821. aastal lisati kaks nooremat klassi ja 1861. aastal veel kaks vanemat klassi ning kool muutus seitseklassiliseks. Klasse nimetati alates madalamatest klassidest septima, sexta, quinta, quarta, tertia, secunda ja prima. 1855. aastal loodi veel ettevalmistusklass gümnaasiumi madalamasse klassi sisseastumiseks. Venestamisaja alguses 1879. aastal loodi veelgi täiendusklass vene keele paremaks omandamiseks selecta.

Õppetegevus oli jaotatud kaheks semestriks jaanuar–juuni ja august–detsember. Õppeainetest omandati: usuõpetus, ladina keel, kreeka keel, saksa keel, vene keel, matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus ja ilukiri ning fakultatiivselt prantsuse keel, heebrea keel, joonistamine, laulmine ja võimlemine. Õpiedukust hinnati viiepallisüsteemis, parim hinne I madalaim hinne V. Küpsuseksameid sooritati juunis ja detsembris.

1880. aastail Venemaa keisri Aleksander III poolt algatatud venestamispoliitika käigus kinnitas keiser 10. aprillil 1887 "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mille kohaselt pidid ka kõik Läänemere kubermangude riiklikud õppeasutused järk-järgult üle minema saksakeelselt õppetöölt venekeelsele õppetööle.

ÕpilasedRedigeeri

 
Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumi 6. klassi õpilane, amatöörfotograaf Ernst Wittow koolivormis (1910)

Aastatel 1804–1879 võeti kooli vastu kokku 4290 õpilast. 1879. aastaks oli kooli lõpetanud 3728 õpilast; 78 noort oli surnud õpingute ajal ja 484 olid sel ajal õpilased.

DirektoridRedigeeri

Daatum Nimi
1814–1838
Otto Benjamin Gottfried Rosenberg (1769–1856)
1838–1849
Johann Samuel Eduard von Haffner (1804–1889)
1849–1870
Julius von Schroeder (1808–1888)
1870–1890
Theodor Gööck (1828–1893)

VilistlasiRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Liim, Allan. Saksa koolidest Tartus 19. sajandil. − Tartu, baltisakslased ja Saksamaa. Artiklikogumik. Koostajad: Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu Ülikool, Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
  • Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1879 [1].

Vaata kaRedigeeri