Ava peamenüü

Anton Nõmmik

eesti mullateadlane, agrokeemik

Anton Nõmmik (2. detsember (vkj 20. november) 1882 Kurista vald, Viljandimaa20. oktoober 1957 Uppsala) oli Eesti mullateadlane, agrokeemik.[1]

EluluguRedigeeri

Anton Nõmmik oli talupidaja poeg, Hans Nõmmiku isa.[1]

1903–1909 omandas Nõmmik Peterburis vabrikutöölisena õhtukursustel keskhariduse ning pedagoogi kutse, töötas aastast 1906 ka kooliõpetajana. 1910–1916 õppis Peterburi Ülikooli põllumajanduse osakonnas, töötades 1914–1915 ühtlasi ülikoolis keemikuna ning 1914 Tuula kubermangus Šatilovi põllumajanduslikus katsejaamas, kus tegi oma esimese uurimistöö "Maaharimisviiside mõjust nitraatide tekkimisele põllumullas". Pärast Peterburi Ülikooli lõpetamist jäeti stipendiaadina agronoomia õppetooli juurde valmistuma professorikutseks. Sai sellena tegutseda lühikest aega, siirdudes 1917 mullauurimise laborisse.[1]

Nõmmik osales 1915 ja 1917 Orenburgi kubermangu mullastiku uurimise ekspeditsioonis, seejärel ka Jamburgis. 1918 naasis Eestisse, kus asus organiseerima Põhja-Eesti põllutöökeskkooli Jänedal, oli 1918–1920 selle juhataja. Juhtis ka Maakorralduse Peavalitsuse planeerimise peakomiteed. 1920 täiendas end stipendiaadina Halle Ülikoolis. 1920–1944 TÜ mullateaduse ja agrokeemia kabineti juhataja, 1924–1944 samanimelise enda rajatud õppetooli professor, 1921–1925 ka põllumajandusteaduskonna dekaan. 1925–1926 viibis International Education Boardi stipendiaadina USA-s Rutgersi Ülikoolis, kus omandas magistrikraadi. Rajas Raadile mullateaduse agrokultuurkeemia katsejaama, mida juhatas 1921–1944. Oli aastast 1938 Loodusvarade Instituudi liige, osales Eesti Agronoomide Seltsi tegevuses. 1944 põgenes Rootsi, kus töötas aastani 1957 Ultuna Põllumajandusülikooli keemiainstituudis keemikuna.[1]

TeadustööRedigeeri

Anton Nõmmik uuris 1919–1923 Põllutööministeeriumi tellimusel muldasid ja koostas 1924–1925 esimese Eesti mullastikukaardi, korraldas väetuskatseid ning määras põllukultuuride väetisnormid. Uuris taimede poolt toitainete omastamise dünaamikat, analüüsis laudasõnniku- ja virtsaliikide keemilist koostist, mulla orgaanilise aine lagunemise kiirust ning paljude jõgede vees lahustunud taimetoitainete hulka. Võttis osa põllumajandusterminoloogia koostamisest. Oli 1921–1935 ajakirja Agronoomia toimetajaid. Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis asutajaid ning 1945–1949 selle esimene esimees.[1]

TeoseidRedigeeri

  • Lühike ülevaade agrikultuurkeemia katsejaama tegevusest. Tallinn, 1927
  • Lühike ülevaade kodumaa mullastikust. Tallinn, 1927
  • Mulla reaktsioon, selle põhjused ja määramise meetodid. // Agronoomia (1927) 10/11, 12
  • Lämmastik-väetise tasuvusest juurviljade kasvatamisel. Tartu, 1929
  • Raadi katsejaamade tegevuse ülevaade 1926–1929. Tallinn, 1929
  • The influence of ground limestone on acid soils. // Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) = Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised A, XV, (1929)
  • Muhu saare mullastik. // Saaremaa, Tartu, 1934
  • Eesti põllumajanduse arengust (kaasautor). Tartu, 1934
  • Sõnniku lagunemise kiirusest ja lämmastiku kaost. Tartu, 1935
  • Meie laudasõnniku koostisest. Tartu, 1935
  • Über die Zersetzungsgeschwindigkeit und den Stickstoffverlust des Stallmistes. // Z. Pflanzenernährung, Düngung und Bodenkunde, 1935, 39
  • Põllumajanduslik uurimistöö TÜ-s (kaasautor). Tartu, 1936
  • Übersicht der Böden Estlands und ihrer Entwicklungsbedingungen. // Soil Research (1936) 5
  • Tartu ümbruskonna majapidamiste virtsa koostisest. Tartu, 1937
  • Väetiskatsete tulemusi söödajuurviljadega. Tartu, 1937
  • Uurimusi meie söödajuurviljade arenemisest ja toitainete tarbimisest. Tartu, 1937
  • Langenud puulehtede ja okaste lagunemise kiirusest ja neis sisalduvate mõningate elementide kaost. Tartu, 1939
  • Väetiskatsete tulemusi kartuliga 1926.–1932. a. Tallinn, 1939
  • Eesti NSV jõevete keemilisi uurimusi. // Nõukogude Agronoomia 1941, 3
  • Kartuli arenemisest ja toitainete tarbimisest. // Nõukogude Agronoomia 1941, 3

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

KirjandusRedigeeri

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 214
  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 221–222
  • Eesti entsüklopeedia 14, 332
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 82
  • Prof. Anton Nõmmik 50-aastane. // Agronoomia (1932) 11, 369
  • Vahtras, K. K. Prof. A. Nõmmik. Tema elust ja tööst. // Eesti Agronoomide Selts Rootsis. Toim 1. Uppsala, 1975
  • Turbas, E., Tarandi, K. Prof. A. Nõmmik ja Eesti vooluvete keemilise analüüsi ja maastike geokeemia algus. // Eesti maastike geokeemia küsimusi. Tallinn, 1988
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 56, 125
  • Kuum, J. Põllumajanduse eriteadlaste ettevalmistamine ja sellealased uurimistööd Tartu Ülikoolis 1919–1951. // TÜ ajaloo küsimusi XXIII, 110–111
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.