Virts on loomade vedelatest väljaheidetest, sõnnikust eraldunud veest ja uhtveest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse väetisena.

Kohta, kus virtsa hoitakse enne seda praktilist kasutamist, nimetatakse virtsakaevuks ehk -hoidlaks.

Kuna virts sisaldab ülisuurtes kogustes kergestilagundatavat orgaanilist ainet, siis on selle biokeemiline hapnikutarve (BHT) väga suur, näiteks BHT5 jääb vahemikku 5000...15 000 mg/l [1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 274