Ava peamenüü

Rein Kaarepere (3. mai 1954 Tallinn8. jaanuar 1998 Tallinn) oli Eesti ettevõtja, Tartu Kommertspanga juhatuse viimane esimees, Sõnumilehe suurosanik ning üks Hansapanga asutajaid 1992. aasta jaanuaris.

Kaarepere lõpetas Tallinna 22. Keskkooli ning 1977. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi insener-ökonomistina, 1984. aastal kaitses samas doktoriväitekirja majandusteadustes.

Ta töötas TPI vanemteaduri ja dotsendina, 1984–1986 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitjana ja 1986–1990 ministrite nõukogu esimehe Indrek Toome majandusnõunikuna.

1990–1993 oli Kaarepere üks Nõukogude Liidu esimese erapanga – Tartu Kommertspanga algatajaist ja selle viimane tegevjuht. 1994. aastast oli Kaarepere oma investeerimisfirma AS Krenno juhatuse esimees. Kaarepere oli Sõnummilehe suurosanik 60%-ga. Sõnumilehe kõrval oli ta osanik telekanalis TV3 ning kuulus selle nõukokku, samuti kuulus talle 50% Meediapressi ja 25% AS-i Ühendatud Ajakirjad aktsiatest.[1] Ta oli ka kinnisvarafirma Feraldo nõukogu liige.

Kommertspanga pankroti järel oli Kaarepere osaline aastaid kestnud kohtuasjas, kus tema advokaat oli Simon Levin[2].

Kaarepere suri 43-aastaselt südame isheemiatõve tõttu äkksurma ärikohtumisel Tallinna vanalinna restoranis Karl Friedrich[3].

Rein Kaarepere koostas 1984. ja 1985. aastal Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudis ilmunud kogumikud "Majandus '84" ja "Majandus '85" majanduselu päevaprobleemidest.

1999. aastal avaldas Tallinna kirjastus SE & JS ajakirjanik Tiina Jõgeda elulooraamatu Rein Kaareperest "Saldo: Rein Kaarepere". Temast kõneleb ka Peeter Raidla raamatus ""Eesti kapitali ausammas: Hansapanga asutajate lugu" (Tallinn: Äripäev, 2007).

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

1979–1984 oli Kaarepere Eesti Noorte Majandusteadlaste Seltsi esimees ja hiljem kuulus ta seltsi nõukokku. 1991–1998 juhtis ta Eesti Akadeemilist Spordiliitu, 1994–1998 oli ta Kopli kunstikooli hoolekogu esimees.

IsiklikkuRedigeeri

Rein Kaarepere oli abielus Reet Kaarepere ja seejärel Mai Kaareperega (1995–1998)[4] ning kooselus Anne Mallenega.[5]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri