Vikipeedia

Google

Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mille asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. 2015. aastast on Google'i omanik Alphabet Inc.

Google Inc. Logo

Google Search on selle ettevõtte arendatav maailma populaarseim interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode.

Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on "korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks".[1]

97% ettevõtte käibest annab reklaamimüük.

Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks.

2009. aastal ostis Google Soomes Haminas Stora Ensolt vana paberitehase, et sellest teha serveripark.[2]

AjaluguRedigeeri

Larry Page ja Sergey Brin hakkasid Google'i otsingumootorit välja töötama 1996. aasta jaanuaris. Kui tolleaegsed otsingumootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, et mitu korda otsitav mõiste antud lehel esineb, siis nad otsisid paremat lahendust, mis võimaldaks hinnata lehekülgede olulisust. Nad võtsid lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi algsele saidile viitab, ja lõid selle põhjal tehnoloogilise lahenduse PageRank.[3][4]

Tooted ja teenusedRedigeeri

OtsingumootorRedigeeri

Lisaks veebilehtede otsingule on Google'i otsing laienenud paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohti kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi. 2005. aasta juuni seisuga oli Google indekseerinud 8,05 miljardit veebilehte ja 1,3 miljardit pilti. Suure osa indekseeritavatest andmetest Google ühtlasi puhverdab ehk salvestab vahemällu, tänu millele võivad leheküljed olla vaadeldavad isegi siis, kui nende koduserver on maas.

Näiteid tegevustest andmete korraldamiselRedigeeri

  • tekstiotsing ise eeldab andmete indekseerimist; samuti tuleb otsitulemuses andmed järjestada
  • meilisõnumite puhul (Gmail) võeti kasutusele sõnumite rühmitamine vestluste kaupa
  • reklaamide lisamine kontekstipõhiselt, justkui põhiteksti lisandväärtusena

Näiteid tegevustest info vahendamiselRedigeeri

  • võimalus teha päringuid ka mobiili abil, kasutades selleks WAP-lehte või SMS-päringut
  • masintõlge enamlevinud keelte vahel
  • teksti teisendamine ühest vormingust teise (PDF- ja DOC-failide puhverdamine tekstina)
  • raamatute digiteerimise projekt Google Print, mis võimaldab ilmunud raamatutest teha tekstipõhiseid otsinguid.

Beetaversioonis olevad projektidRedigeeri

Android ja nutitelefonidRedigeeri

Google on loonud mobiiltelefonide jaoks operatsioonisüsteemi Android, mis avalikustati 5. novembril 2007. Eriti uuenduslik võrreldes põhikonkurentidega on see, et Google on avaldanud enamiku lähtekoodist, kasutades Apache'i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi. 5. jaanuaril 2010 andis Google välja oma esimese nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android.

Google'i kaardirakendusedRedigeeri

  • Google Earth: üksikasjalikud satelliidipildid kõigist Maa piirkondadest; linnulennulised vaated kuni 300 m kõrguselt.
  • Google Maps: geograafilised kaardid.
  • Google Street View on teenus Google Mapsis ja Google Earthis, mis annab võimaluse näha pilte eri maade tänavatest jalakäija või autojuhi vaatenurgast.

Google ChromeRedigeeri

Google Chrome on Google'i loodud veebibrauser. Esimene Google Chrome oli operatsioonisüsteemis Microsoft Windows töötav beetaversioon, mis anti välja 2. septembril 2008. Esimene stabiilne versioon tuli turule 11. detsembril 2008.

Google'i vigurlogodRedigeeri

Google'i veebimeistrid kujundavad otsimootori avalehte tähelepanuväärsete sündmuste puhul nn vigurpiltidega (inglise keeles doodle), sidudes Google'i logo ja tähtpäeva.[5]

Google TranslateRedigeeri

Google Translate on Google'i pakutav tasuta masintõlketeenus.

KriitikaRedigeeri

Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager süüdistas Google'it võimu kuritarvitamises.[6][7] Viis aastat kestnud uurimise tulemusel süüdistab EL Google'it konkurentide ja ostjate tüssamises otsingutulemuste moonutamise kaudu.[7][8]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Google's mission is to organize the world's information and make it universally accessible and useful.
  2. ↑ Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist
  3. ↑ Brin, Sergey; Page, Lawrence (1998). "The anatomy of a large-scale hypertextual Web search engine" (PDF). Computer Networks and ISDN Systems. 30 (1–7): 107–117. CiteSeerX 10.1.1.115.5930. DOI:10.1016/S0169-7552(98)00110-X.
  4. ↑ Barroso, L.A.; Dean, J.; Holzle, U. (29. aprill 2003). "Web search for a planet: the google cluster architecture". IEEE Micro. 23 (2): 22–28. DOI:10.1109/mm.2003.1196112. We believe that the best price/performance tradeoff for our applications comes from fashioning a reliable computing infrastructure from clusters of unreliable commodity PCs.
  5. ↑ Doodle'i vigurlogod
  6. ↑ "Euroopa Liit süüdistab Google'it võimu kuritarvitamises". Postimees. 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Google cheating consumers, says EU". Reuters. 15. aprill 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.
  8. ↑ "Statement by Commissioner Vestager on antitrust decisions concerning Google" (inglise). Brüssel: Euroopa Komisjon. 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Google&oldid=6347834"