Ernst Jaakson

See artikkel räägib diplomaadist; temanimelise laeva kohta vaata artiklit Ernst Jaakson (laev).

Ernst Rudolf Jaakson (11. august 1905 Riia – 4. september 1998 New York) oli Eesti diplomaat, sh peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude okupatsiooni ajal (aastail 1965–1991) ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene erakorraline ja täievoliline suursaadik USA-s aastail 1991–1993.

Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. Aastail 1927–1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naasis seejärel diplomaaditööle. 1929. aastal saadeti ta tööle USA-sse, pärast seda sai ta Eestit uuesti külastada alles 1992. aasta veebruaris.

Jaakson töötas esialgu San Franciscos, kuid sai peagi New Yorgi konsulaadi ametnikuks. 1940. aastal anti talle Valgetähe teenetemärk. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, otsustasid Eesti saatkonnad tööd jätkata ning suutsid teha edukat lobitööd Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamiseks (mittetunnustamispoliitika). Juunipöördejärgne Vabariigi valitsus vabastas 27. juulil 1940 ametist Washingtoni saatkonna I sekretäri ning New Yorgis konsuli Johannes Kaivi ja ametniku Ernst Jaaksoni^[1]. Konsulaati tabanud suured finantsraskused lahendati 1941. aastal, kui USA lubas kasutada külmutatud Eesti Vabariigi varasid sealseis pankades.

1. oktoobrist 1952 nimetas Johannes Kaiv Jaaksoni asekonsuliks ja 16. juunist 1965 konsuliks. 1965. aastal suri peakonsul saadiku ülesannetes Johannes Kaiv. Jaaksonist sai tema ametijärglane (kuni 1968. aastani ametinimetusega peakonsuli kohusetäitja saadiku ülesannetes) ning seega vaba Eesti olulisim esindaja Läänes. Ta tegeles ka saatkondade tegevuse koordineerimise ja ametkonna täiendamisega. Samuti algatati tema osalusel mitu olulist väliseesti projekti, sh ESTO-päevad, mis toimusid esimest korda 1972. aastal Torontos. Jaaksonist kujunes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse sümbol.

Nõukogude okupatsiooni viimaseil aastail kohtus Jaakson toonase Eesti mitme juhiga. Hoolimata sellest, et ta ei saanud Eesti Vabariigi legaalse esindajana teha ametlikku koostööd Nõukogude liiduvabariigi esindajatega, tegutses ta edukalt koos toonase välisministri Lennart Meriga Eesti iseseisvuse võimalikult kiire taastamise nimel. Mere vahendusel kohtus Jaakson Arnold Rüütliga ning leidis ühise keele ka temaga.

1991. aasta lõpus, pärast seda kui Ülemnõukogu oli 20. augustil võtnud vastu otsuse riikliku iseseisvuse taastamise kohta, nimetati Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures. Peagi sai ta USA diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastal sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani 1998. aastal. 1995. aastal anti talle Riigivapi I klassi teenetemärk. Enne sõda ehk 1940 oli ta pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on Maetud New Yorki Kensico kalmistule.

1995. aastal on ilmunud Ernst Jaaksoni mälestusteraamat "Eestile", kus ta annab ülevaate oma elukäigust. Raamatus on avatud ka Eesti huvide eest kaitsmise tagamaid ning esitatud mitu ajaloolist dokumenti. Teose teine trükk on ilmunud 2001. aastal.

Ernst Jaaksoni pere pärineb Hiiumaalt, endise Emmaste valla alalt.

Teosed

"Eestile". (1. trükk, Tallinn: SE & S, 1995) ISBN 9985-854-00-4
"Eestile". Eessõna Ylo Anson; järelsõna: Sirje Endre (2. trükk, Tallinn: SE & JS, 2001) ISBN 9985-854-39-X
"Eestile". (3. trükk, Eesti Päevaleht, 2011) ISBN 9789949475353
Anne Velliste, "Ernst Jaaksonile". Eessõna: Trivimi Velliste. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000 (Soome: Tammer-paino) ISBN 9985-70-071-6

Viited

↑ Ametist vabastamist välissaatkonnis, Järva Teataja (1926-1944), nr. 87, 29. juuli 1940.

Välislingid

Välisministeerium: Ernst Jaaksoni biograafia (inglise keeles)
Toomas Hendrik Ilvese järelehüüe Ernst Jaaksonile
Ernst Jaakson 100 Ernst Jaaksoni sajandale sünniaastapäevale pühendatud kirjutis Eesti Välisministeeriumi aastaraamatust.
Pekka Erelt. Mille Arnold lõhkus, selle Lennart parandas. Eesti Ekspress 30. märts 2006. Artikkel suhete loomisest Eesti esinduse ja Eesti NSV võimude vahel.

Eelnev Johannes Kaiv	Eesti Vabariigi peakonsul saadiku ülesannetes 1965–1991	Järgnev Ametikoht kaotati
Eelnev puudus	Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides 1991–1993	Järgnev Toomas Hendrik Ilves
Eelnev puudus	Eesti Vabariigi peakonsul Ameerika Ühendriikides 1993–1998	Järgnev '

[1] Ametist vabastamist välissaatkonnis, Järva Teataja (1926-1944), nr. 87, 29. juuli 1940.

[1]