Ernst Jaakson (laev)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ernst Jaakson (endiste nimedega Alar, Kurland, Arne) on enne Teist maailmasõda Eestis ehitatud kolmemastiline puust mootorpurjekas-kuunar. See on üks kahest maailmas autentsena säilinud Eesti rannas ehitatud traditsioonilisest purjelaevast. Alates laeva valmimisest on Ernst Jaaksonil vahetatud vaid peamasin.
Ajalugu
muudaKuni Teise maailmasõja lõpuni
muudaLaev ehitati Hiiumaal Õngu küla rannakoplis 1937–1939. Laevameister Peeter Himmist ja sepasellid olid pärit Saaremaalt, ka puitmaterjal laevakere ehituseks saadi Saaremaalt. Purjed õmmeldi Õngul Peedu talus, mastid ja kajutid lisati hiljem Loksal, 1939. aastal paigaldati Tallinnas 120 hj kahesilindriline Bolinder naftamootor.
Alar kuulus laevaühingule Alar ja vedas 1940. aastal Loksalt Saaremaale Jaagurahu sadamasse telliseid ja Saaremaalt Tallinnasse palke.
Eesti NSV Ajutine Ülemnõukogu kuulutas laeva oma seadusega 9. oktoobril 1940 natsionaliseeritavaks. Augustis 1941 ootas Alar Matsi lahes laadungit ja jäi Nõukogude Liitu viimata. Sakslased andsid laevale Pärnust merelemineku loa ja rahuldasid reprivatiseerimise taotluse. Aastatel 1942–1944 oli laeva kapten Feliks Voolens ja laev tegi kohalikke vedusid. 1944. aastal üritas Alari meeskond perekondadega Kõrgessaare sadamast Rootsi põgeneda, kuid sattus Saksamaale Hamburgi ja nimetati ümber Kurlandiks, kus laeva esialgne kapten Arnold Türi selle ära ostis.
Teise maailmasõja järel
muudaArnold Türi viis laeva pärast sõda Inglismaale remonti, sai nimeks Arne ja registreeriti Panama lipu all, kuni Arnold Türi selle rootslastele maha müüs.
1968. aastal ostis kapten Arnold Türi laeva tagasi. Arnold Türi oli Ameerika Ühendriikide kodanik ja registreeris laeva USA lipu all. Kodusadam oli New York
1969. aastal jäi laev seisma Taani Hobro sadamasse, kus see aastatel 1970–1977 ümber ehitati ja nime Alar tagasi sai.
Tagasi Eestisse
muudaViimane omanik Arnold Türi tegutses selle nimel, et Alar jõuaks tagasi kodusadamasse. 28. juulil 1998 toodigi Alar Emmaste vallavalitsuse kaasabil tagasi Hiiumaale Sõru sadamasse. 14. septembril 1998 andis Emmaste valla volikogu president Lennart Meri ettepanekul laevale Eesti diplomaadi Ernst Jaaksoni nime ja 16. detsembril 1998 loodi Ernst Jaaksoni Sihtasutus[1], mille ülesanne oli muu hulgas mootorpurjeka restaureerimise korraldamine. Isekeskis on laeva nimetatud siiski sageli jätkuvalt edasi Alariks.
2003. aasta juuni keskel tõmmati laev suurte traktoritega ja kohalike talgute korras kaldale sadama neemele. Operatsioon kestis mitu päeva ja läks maksma alla 100 000 krooni. Laeva korda tegemiseks arvati minevat aga kuni 10 miljonit krooni.[2] Kere kohale rajati installatsioon.
Laeva esimese ja viimase kapteni Arnold Türi tuhk puistati 2005. aastal Alari kõrvale merre.
Umbes 2012. aasta paiku kaeti laeva kere pealtpoolt presendiga, kuid kate on mõni aasta hiljem siiski eemaldatud või eemaldunud. Eelnevalt olid lammutatud tekiehitised ja pardasse on lõigati uks. Taastati roolileht, millele kinnitati info laeva kohta. Hiljem on laeva keret ka värvitud.
15. septembril 2020 likvideeriti Ernst Jaaksoni Sihtasutus, mis pidi muuhulgas toetama purjelaeva taastamist.
Ernst Jaakson seisab jätkuvalt Sõru sadamas maapeal. Seni pole (vahepeal haldusreformi tulemusel moodustatud) Hiiumaa vald, kellele laev tegelikult täna kuulub, suutnud aastate jooksul leida vahendeid ega rahastajaid laeva restaureerimiseks, konserveerimiseks ega ka korralikumaks katmiseks. Aastakümneid ilmastiku mõju eest kaitsmata ja kiiluga maasse vajunud puulaeva kere seisukord on tõsiselt halvenenud ning see on praktiliselt hävimisohus.
Pärast kahemastilise kaljase Hval uppumist 2004. aasta suvel Helsingi lähedal on Ernst Jaakson üks kahest allesjäänud Eestis valmistatud vanast purjelaevast. Teine allesjäänud Eestis ehitatud purjelaev on kaljas Hoppet, mis on ka sõidukorras.
Üldandmed
muuda- Pikkus 35 m
- Laius 8 m
Vaata ka
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ernst Jaakson (laev) |