Djibouti
Djibouti [džib'uuti] on riik Aafrika idaosas. Djiboutil on maismaapiir kolme riigiga: Eritreaga põhjas, Etioopiaga läänes ning Somaaliaga kagus. Djiboutist kirdesse ning läände jäävad Bab el Mandebi väin Punases meres ning Adeni laht. 20 km kaugusel teisel pool Bab El Mandebi väina on Aasia maailmajaos asuv Jeemen.
Djibouti Vabariik
| |||||
Riigihümn | Lipulaul | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Djibouti | ||||
Pindala | 23 200 km² | ||||
Riigikeel | araabia ja prantsuse | ||||
Rahvaarv | 956 985 (2017)[1] | ||||
Rahvastikutihedus | 41,2 in/km² | ||||
Riigikord | Parlamentaarne demokraatia | ||||
President | Ismail Omar Guelleh | ||||
Peaminister | Abdoulkader Kamil Mohamed | ||||
Iseseisvus | 27. juuni 1977 | ||||
SKT | 1,845 mld $ (2017)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 1927 $ (2017)[3] | ||||
Valuuta | Djibouti frank (DJF) | ||||
Usund | islam | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
Tippdomeen | .dj | ||||
ROK-i kood | DJI | ||||
Telefonikood | 253 |
19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti.
Keeled
muudaElanike emakeelteks on valdavalt somaali keel (500 tuhandel) ja afari keel (300 tuhandel). Riigikeeli on kaks – araabia keel ja prantsuse keel.
Loodus
muudaSuurimad järved on Assali järv ja Abbe järv (kuulub osaliselt Etioopiale).
Haldusjaotus
muudaRiik jaguneb viieks piirkonnaks ja pealinnaringkonnaks (Djibouti). Piirkonnad on:
- Ali Sabiehi piirkond
- Arta piirkond
- Dikhili piirkond
- Obocki piirkond
- Tadjourahi piirkond
- Djibouti pealinnaringkond
Piirkonnad omakorda jaotatakse 15 ringkonnaks.
-
Kaart
-
Djibouti piirkonnad
Viited
muuda- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.