Ava peamenüü

Afari keel (varasem eestikeelne nimetus danakili keel) on Afroaasia keelkonda kuuluv keel. Afari keel on liigitatud kuši keelte ida-alarühma.[2] Afari keele lähim sugulaskeel on saho keel; nad moodustavad koos saho-afari keeled[1].

afari keel
Kõneldakse Etioopias
Somaalias
Djiboutis
Eritreas
Kokku kõnelejaid 1,4 miljonit [1]
Keelesugulus Afroaasia keeled
 kuši keeled
  kuši keelte ida-alarühm [2]
   saho-afari keeled[1]
    afari keel
Keelekoodid
ISO 639-1 aar
ISO 639-2 aar
ISO 639-3 aa

Afari keelt kõneldakse põhiliselt Etioopias Afari osariigis, kus see on üks ametlik keel, ning ka Somaalias, Djiboutis ja Eritreas.[1]

Afari keelel on vähemalt kaks murret (põhjamurre ja lõunamurre).[3]

Afari keele kõnelejaid on kokku umbes 1,4 miljonit, neist veidi alla miljoni räägib seda emakeelena.[4] Kirjaoskajaid emakeeles on afari keele kõnelejatest alla 1%, kirjaoskajaid teises keeles 3%.[1] Keel on liigitatud ohustatud keelte hulka.[5]

Keele struktuurRedigeeri

FonoloogiaRedigeeri

Afari keeles on kasutusel foneetiline kirjaviis.[6]

VokaalidRedigeeri

Kasutusel on kahte tüüpi vokaale: lühikesed ja pikad.[6]

Lühikesed vokaalid:

  • a [ʌ],
  • e [e],
  • i [i],
  • o [o],
  • u [u].

Pikad vokaalid:

  • aa [aː],
  • ee [eː],
  • ii [iː],
  • oo [oː],
  • uu [uː].

KonsonandidRedigeeri

Konsonantidest on kasutusel labiaalsed (b, f, m, w), alveolaarsed (t, d, s, n, l, r), retroflekssed (x), palataalsed (y), velaarsed (k, g), larüngaalsed (c, q) ning glotaalsed (h) konsonandid.[7]

Afari keele algsed konsonanthäälikud:[8]

Konsonandid
b [b]
c [ʕ]
d [d]
dh [ɖ]
f [f]
g [g]
h [h]
k [k]
l [l]
m [m]
n [n]
r [r]
s [s]
t [t]
w [w]
x [ħ]
y [j]


21. sajandi alguses peeti vajalikuks tuua keelde mõned muudatused. Leiti, et vokaali ja konsonandi kombinatsioon polnud piisav kõigi sõnade hääldamiseks (näiteks võõrsõnade/nimede kasutamisel afari keeles).

Vokaalide puhul võeti seejärel kasutusele täpid ja hääldamata jäetav konsonant nende sõnade lõpus, millele järgneb vokaaliga algav sõna.

Konsonantide arvu suurendati 17-lt 21 konsonandini (juurde tulid j, p, v, z ning kahetähelised häälikuühendid, nt sh, ch, kh, ts jne).

Kui varem kasutati vaid osakest klassikalisest ladina tähestikust, siis nüüdseks on võetud kasutusele kogu tähestik (A–Z).[6]

MorfoloogiaRedigeeri

Keeles on kaks grammatilist sugu: mees- ja naissugu.[9]

Sarnaselt eesti keelega eelneb omadussõna nimisõnale, näiteks Xer numu (tõlkes „pikk mees“).

Afari keeles puudub infinitiiv ehk tegevusnimi, see-eest on aga kesksõnad lõpuga -iyya. Need tegusõna käändelised vormid on keeles jaotatud kahte rühma, mille alusel esimese rühma verbide pööramisel kasutatakse järelliidet, teise grupi verbide puhul aga eesliidet.

Nimisõna ainsusest mitmuseliseks muutmine ei käi afari keeles ühe kindla reegli järgi. Võrreldes eri sõnade muutmise viise, võib leida väga palju erinevaid seaduspärasusi.

Näiteks:

  • Qari, qarwa – maja, majad
  • kuta, kuuta – koer, koerad
  • iba, ibitte – jalg, jalad

Afari keelele on omane ka rohkem postpositsioonide ehk tagasõnade kui prepositsioonide ehk eessõnade kasutamine. Kasutatavad postpositsioonid pole aga mitte terviksõnad, vaid tähed (l, k, h, t).

Näiteks:

  • Wokkeh bey! – Too see siia!
  • Wokket tan. – Ta on seal sees.
  • Wokkek bah! – Too sealt![6]

SüntaksRedigeeri

Afari keeles on SOV sõnajärg (alus-sihitis-tegusõna).[9]

FonotaktikaRedigeeri

Häälikustruktuur on (C)V(V)(C), erand on aga ühend -str-.[7]

KirjaviisRedigeeri

Afari keeles on kasutusel kirjaviis Qafar Feera, mille 1970ndatel avaldasid kaks Afari haritlasest rahvuslast, Dimis ja Redo.[8] Lisaks sellele on Etioopias aga kasutusel nii oma Etioopia kirjaviis kui ka ladina kirjaviis alates 1840. aastast.[1]

TähestikRedigeeri

A, B, T, S, E, C, K, X, I, D, Q, R, F, G, O, L, M, N, U, W, H, Y
a, ba, ta, sa, e, ca, ka, xa, i, da, qa, ra, fa, ga, o, la, ma, na, u, wa, ha, ya [8]

PõhiarvsõnadRedigeeri

Põhiarvsõnad 1–10 afari keeles:[10]

üks – iník-i

kaks – nammáy-a

kolm – sidóx-u

neli – firéy-i

viis – konóy-u

kuus – lixéy-i

seitse – malxíin-i

kaheksa – ba-xáar-a

üheksa – sa-gáal-a

kümme – tában-a

KeelenäideRedigeeri

Addunya takkeemi k dumal elle, Qangara deqsittam ten. A Qangara Yalla lih ten, a Qangara kee Yalla inkiimiiy inki Yalla.

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.[8]

Yi nangaluk salaamâ xica.

Saada tervitused mu emapoolsele nõole.[6]

Muu infoRedigeeri

Esimene afari keele sõnaraamat ilmus 1983. aastal tänu keeleteadlastele, kes alustasid afari keele süsteemset salvestamist. Enne seda eksisteeris afari keel peamiselt vaid suulise keelena. Afarikeelseid trükiseid leidub vähe.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ethnologue Vaadatud 18. novembril 2013
  2. 2,0 2,1 Eesti Entsüklopeedia>Vaadatud 19. novembril 2013
  3. Christopher Moseley, R.E. Asher. 1994. Atlas of the world's languages.
  4. Phrasebase Vaadatud 16. novembril 2013
  5. 5,0 5,1 Falah Academic Center Vaadatud 18. novembril 2013
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Afarfriends.org Vaadatud 18. novembril 2013
  7. 7,0 7,1 Afar language Vaadatud 18. novembril 2013
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Omniglot Vaadatud 18. novembril 2013
  9. 9,0 9,1 Wals Vaadatud 18. novembril 2013
  10. Zompist Vaadatud 18. novembril 2013