Grammatiline sugu

Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.

Sõna grammatiline sugu ei pruugi kattuda sõna referendi sooga. Selline sõna on näiteks saksa Mädchen (eesti keeles tüdruk), kus deminutiivne tuletusliide -chen määrab, et grammatiliselt on sõna kesksoost, kuigi sõna referent on naissoost.[1]

Soolise kontrasti tüübidRedigeeri

Mees- ja naissuguRedigeeri

Keeltes, kus esineb mees-naine kontrast, leidub vaid kaks sugu: meessugu, kuhu kuuluvad meessoost elusolendid (peamiselt inimesed), ja naissugu, kuhu kuuluvad naissoost elusolendid. Muud nimisõnad, mille referendil ei ole sugu, on paigutunud ühe või teise soo alla, kuigi sünkroonses käsitluses võib paigutumine näida suvalisena.[2]

Sellised keeled on näiteks hispaania keel ja paljud muud romaani keeled, balti keeled, keldi keeled, india keeled ja afroaasia keeled.

Mees-, nais- ja kesksuguRedigeeri

Keeltes, kus esineb mees-nais-kesksoo kontrast, leidub kolm sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Kui nimisõna referendi sugu on võimalik eristada, kuulub nimisõna enamasti vastava soo alla. Nimisõnad, mille referendil ei ole sugu, võivad kuuluda kõigi kolme soo alla.

Sellised keeled on näiteks vene keel ja enamik muudest slaavi keeltest, sanskriti keel, mõned germaani keeled, mõned romaani keeled, ladina keel ja kreeka keel.

Üldsugu ja kesksuguRedigeeri

Keeltes, kus esineb üld- ja kesksoo vastandus, on varem esinenud mees-, nais- ja kesksoo vastandus, kuid aja möödudes on mees- ja naissugu ühinenud üheks sooks, üldsooks. Sõnad, mille referent on inimene, kuuluvad ainult üldsoo alla. Muu referendiga sõnad võivad aga kuuluda nii üldsoo kui ka kesksoo alla.

Sellised keeled on näiteks rootsi ja norra keel, osaliselt ka hollandi keel.

Elus ja elutuRedigeeri

Keeltes, kus esineb elusa-elutu vastandus, leidub kaks sugu: elus, kuhu kuuluvad elusolendid, ja elutu, kuhu kuuluvad elutute referentidega nimisõnad.

Sellised keeled on näiteks algonkini keeled.

Sookategooria puudumineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Grammatiliste sugudeta keel

Sookategooriat ei esine paljudes keeltes. Selliste keelte hulka kuuluvad näiteks kõik soome-ugri keeled.

MuuRedigeeri

Leidub keeli, kus on kasutusel nii mees-nais-kesksoo vastandus kui ka elusa-elutu vastandus. Selliste keelte hulka kuuluvad näiteks mitmed slaavi keeled, kus see esineb peamiselt meessoost sõnade puhul.

Inimese ja mitte-inimese vastandus leidub näiteks poola keeles ja draviidi keeltes.

Soo ilmingudRedigeeri

KäänamineRedigeeri

Sõna sugu võib mõjutada sõna käändelisi esinemisvorme.

Näiteks ladina keel, kus erinevalt mees- ja naissoost sõnadest, lõppevad kesksoost sõnade ainsuse mitmuse vormid a-ga ja nende nominatiivse ja akusatiivse käände vormid on identsed.

Meessoost ladinakeelse sõna vir (eesti keeles mees) käänamine
Kääne Nominatiiv Genitiiv Datiiv Akusatiiv Ablatiiv Vokatiiv
Ainsus vir virī virō virum virō vir
Mitmus virī virōrum virīs virōs virīs virī
Naissoost ladinakeelse sõna fēmina (eesti keeles naine) käänamine
Kääne Nominatiiv Genitiiv Datiiv Akusatiiv Ablatiiv Vokatiiv
Ainsus fēmina fēminae fēminae fēminam fēminā fēmina
Mitmus fēminae fēminārum fēminīs fēminās fēminīs fēminae
Kesksoost ladinakeelse sõna corpus (eesti keeles keha) käänamine
Kääne Nominatiiv Genitiiv Datiiv Akusatiiv Ablatiiv Vokatiiv
Ainsus corpus corporis corporī corpus corpore corpus
Mitmus corpora corporum corporibus corpora corporibus corpora

ÜhildumineRedigeeri

Nimisõna soost sõltub sellega ühilduvate sõnade kuju. Ühilduvate sõnade hulka võivad kuuluda näiteks artiklid, omadussõnad ja verbid.

Hispaania keeles on kaks sugu: mees- ja naissugu. Määravat artiklit el kasutatakse meessoost sõnade puhul ja la naissoost sõnade puhul.

Määravad artiklid hispaania keeles[3]
Sugu Arv Fraas
Meessugu Ainsus
el plato
DET.MASC.SG taldrik
see taldrik
Mitmus
los plato-s
DET.MASC.PL taldrik-PL
need taldrikud
Naissugu Ainsus
la guitarra
DET.FEM.SG kitarr
see kitarr
Mitmus
las guitarra-s
DET.FEM.SG kitarr-pl
need kitarrid

Nimisõna sugu võib ühilduva sõna vormi mõjutada ka ainult mõnedes vormides. Näiteks vene keeles, kus esineb mees-nais-kesksoo vastandus, määrab alusest nimisõna sugu öeldisest verbi vormi, aga ainult siis, kui verb on minevikus.

Venekeelse sõna читaть (eesti keeles lugema) mineviku vormid.
Minevik Ainsus Mitmus (мы/вы/они́)
Meessugu (я/ты/он) читал читaли
Naissugu (я/ты/она́) читaла
Kesksugu (оно́) читaло

AsesõnadRedigeeri

Keeltes, kus esineb sookategooria, eristatakse sugu ka asesõnade puhul.

Leidub keeli, milles sookategooria esineb ainult isikuliste asesõnade puhul, võttes aluseks referendi soo. Selline keel on näiteks inglise keel, kus 3. isiku ainsuses kasutatakse he meesoost isikute puhul, she naissoost isikute puhul ja it elutute referentide puhul.

Sookategooriata keelte puhul on ka võimalik, et isikuliste asesõnade puhul eristatakse ainult elus-elutu vastandust. Selliste keelte hulka kuulub ka eesti keel, kus 3. isiku puhul on ainsuses ta isikute kohta ja see kasutusel elutute referentide puhul ning mitmuses vastavalt nemad ja need.

Kuigi osades sookategooriata keeltes kasutatakse asesõnade puhul referendi soost sõltuvaid isikulisi asesõnu, leidub ka sookategooriata keeli, kus sellist eristamist ei esine.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kroeger, Paul R (2005). Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 128–134.
  2. Franceschina, Florencia (2005). Fossilized Second Language Grammars: The Acquisition of Grammatical Gender. John Benjamins Publishing Company.
  3. López-Arias, Julio (1996). "10". Test Yourself: Spanish Grammar (1 ed.). McGraw-Hill. Lk 85.