Ava peamenüü

Tegusõna käändelised vormid

(Ümber suunatud leheküljelt Tegusõna käändeline vorm)

Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.

Eesti keelRedigeeri

Tegusõna käändelised vormid on

TegevusnimiRedigeeri

on tegusõna käändeline vorm, mis ei väljenda lauses iseseisvalt mingit verbikategoriaalset tähendust. Tegevusnimed on:

-ma: õppima; Mari tahab ujuma minna.
-mas: õppimas; Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaatamas.
-mast: õppimast; Kalle tuli metsast jooksmast.
-maks: õppimaks; Rõhutamaks oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.
-mata: õppimata; Mul on täna poes veel käimata.
  • da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada seesütleva käände vormi
-da: õppida; Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saada.
-des: õppides; Põledes muutuvad puud tuhaks.
  • vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada osastava käände vormi
-vat: õppivat; Mati soovivat õpinguid välismaal jätkata.

Tegevusnimed lauseliikmetenaRedigeeri

  • ma-tegevusnimi võib olla lauses
kohamäärus: Plaanisime jooksma minna.
sõltuvusmäärus: Õpetaja pani meid lahku istuma.
liitöeldise osa: Laps hakkas käima.
iseseisev öeldis: Ruttu õppima!
  • mas-vorm võib olla lauses
kohamäärus: Käisime metsas uitamas.
sõltuvusmäärus: Kohtasin ema kohvikus istumas.
  • mast-vorm võib olla lauses
kohamäärus: Olen tüdinenud elamast.
sõltuvusmäärus: Laulja Christina Aguilera keeldub nälgimast.
  • maks-vorm on lauses
otstarbemäärus: Leidmaks enda koht elus, läks Kairi palverännakule.
  • mata-vorm on lauses
viisimäärus: Läksin hommikul söömata kooli.
  • da-tegevusnimi võib olla lauses
alus: Mulle meeldib süüa.
sihitis: Proovi oma pead sellega mitte vaevata.
määrus: Ema kasukas kõlbab ainult väga külmal talvel kanda.
öeldistäide: Minu eesmärk on karjääri teha.
täiend: Kallel oli soov püsti tõusta.
liitöeldise osa: Ma ei taha Sinu saladust teada saada.
  • des-vorm on lauses
määrus: Hõisates ja juubeldades jooksid võitjad lavale.
  • vat-tegevusnimi võib olla lauses:
sõltuvusmäärus: Ma justkui tundsin sind tulevat.
sihitis: Kas külmkapis leidub midagi söödavat?

KesksõnaRedigeeri

on tegusõna käändeline vorm, mis tähistab objekti tegevust tema omaduste või seisundina:

  • oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti
-v: õppiv; Kaua magav laps on vanematele õnnistuseks.
-tav: õpitav; Karli ütlus on äärmiselt usutav.
  • mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus
-nud: õppinud; Raskelt uinunud last oli võimatu äratada.
-tud: õpitud; Sain kiita korralikult sooritatud harjutuse eest.

Kesksõnad lauseliikmetenaRedigeeri

  • oleviku kesksõna võib olla lauses
täiend: Bussijaamast leiti nälgiv laps.
öeldistäide: Antud psühholoogilised teos on minu jaoks raskelt loetav.
seisundimäärus: Õpilane astus klassi külmast värisevana.
  • mineviku kesksõna võib olla lauses
öeldis: Kirjanik Jaan Kross on mitmeid raamatuid kirjutanud.
täiend: Käidud rada vajus unustusse.
öeldistäide: See tee on kahjuks suletud.
seisundimäärus: Väsinuna läks noor sportlane autasule järgi.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
2. ↑ Eduard Vääri 1973. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus
3. ↑ Mati Hint 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus