Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Selle lauseliikme kohta saab esitada mitmesuguseid küsimusi, näiteks kuidas?, mis seisundis(se)?, mis asendis(se)? vms.
Seisundimäärus sõltub lauses tegusõnast – seisundimäärus on tegusõna seotud või vaba laiend.
Eesti keel muuda
Seisundimääruseks võib lauses olla määrsõna, käändsõnavorm või kaassõnafraas.
- Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokku sulanud ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise- ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.
Ta on abielus/mehel.
- Kohakäändelistel seisundi- ja kohamäärustel puudub terav tähenduspiir.
Noormees leidis end ohtlikust situatsioonist.
Seisundimääruse liigid muuda
- latiivne seisundimäärus väljendab seisundit, millesse minnakse.
- lokatiivne seisundimäärus väljendab seisundit, milles parajasti ollakse.
- separatiivne seisundimäärus väljendab lähteseisundit, seisundit, millest väljutakse.
Latiivne seisundimäärus muuda
Väljendab tulemseisundit ja on sellise tegusõna seotud laiend, mis väljendab siirdumist või delegeerimist.
Tugev tuul ajas naistel soengud sassi.
Latiivseks seisundimääruseks võib lauses olla
- määrsõna elevile, kimpu, kissi, kohevile, nurja, praokile jt.
Naine seadis lilli ilusasse kimpu. Ema pani lapse pikali voodisse.
- nimisõna või omadussõna sisseütlevas, alaleütlevas või saavas käändes ning koos kaassõnadega kätte, sisse, alla, küüsi jt.
Ema läks lastega poodi. Kutsikas igatses pääseda sooja. Poisike määris saiale ohtralt moosi. Päike teeb inimesed rõõmsaks. Daam langes varaste küüsi.
Lokatiivne seisundimäärus muuda
Esineb tegusõna
- seotud laiendina, alludes suhtereeglile.
Vanamees tõusis istukile, et paremini telekat näha.
- vaba laiendina, mille korral pole suhtereegli järgimine nõutav.
Hellushoos tegi neiu koerale pai.
Lokatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla
- määrsõna elevil, irevil, kimpus; istukil, koos, lahus vmt.
Olin kükakil järve kohal ja vaatasin oma peegelpilti. Suvel hoiame aknaid terve päev lahti.
Mitmeid tulemseisundit näitavatele määrustele vastavaid lokatiivseid muuteid ei kasutata seisundimäärustena. Näiteks: *Ta on häbis, *Loodus on õitsel jne. Vastavas seisundis olemise näitamiseks saab kasutada vaid liitaegu. Ta on häbisse sattunud. Loodus on õitsele löönud jne.
Separatiivne seisundimäärus muuda
Seda esineb suhteliselt harva.
Separatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla
- määrsõna haagist, lukust, riidest vmt.
Keerasin ukse lukust lahti ja astusin tuppa.
Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vastupidisesse seisundisse siirdumisena: vajus küüru – oli küürus – ajas sirgu; jäi purju – oli purjus – sai kaineks; mõisteti süüdi – oli süüdi – mõisteti õigeks jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.[1]
- nimisõna või omadussõna seestütlevas käändes või koos kaassõnadega.
Mees pääses imekombel koerte käest. Kohvikust jooksis välja väike lõbus tüdruk.
Väliskohakäändelistel seisundimäärustel separatiivset muudet ei esine.
Saavas ja olevas käändes seisundimääruse ühildumine aluse ja sihitisega muuda
Nimisõnaline muuda
Saavas ja olevas käändes seisundimäärus on tihedas seoses aluse või sihitisega, ühildudes nendega arvus.
Poiss oli sirgunud meheks. Vrd Nad asusid tööle valvuritena.
Vetelpäästjatena said nad hästi hakkama.
- Seisundimäärus on ainsuses tavaliselt siis, kui neid referente on ainult üks.
Sa sobid hästi vetelpäästjaks. Ta on direktorina karm.
- Kui nimisõnaline seisundimäärus märgib pigem omadust või seisundit kui omaduse kandjat või seisundis olijat, siis eelistatakse ainsust ka mitmusliku aluse või sihitise korral.
Rohkem kui sada last jäi haigeks.
- Ainsusesse võib seisundimäärusena jääda ka kogunimi, kui see hõlmab kõiki aluse või sihitisega tähistatud asju või olendeid.
Lapsed läksid grupina bussi poole.
Omadussõnaline muuda
Koerte haukumine muutus talumatuks.
- Olevas käändes omadussõnalise seisundimääruse puhul kasutatakse niisugusel juhul ka mitmust, kuid eelistatav on siingi ainsus.
Sidrunid ja laimid tundusid meile ühtviisi hapuna ~ hapudena. Õpilased ja õpetajad saabusid matkalt väsinuna ~ väsinuina.
Viited muuda
- ↑ M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.