Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Eesti keel
muudaOlenevalt sõna tähendusest võib illatiiv eesti keeles väljendada:[1]
- sihtkohta (koju tulema; tuppa astuma)
- sihtaega (päevast päeva)
- sihtseisundit (mõttesse vajuma)
- isikut, eset või nähtust, kellele või millele mingi tegevus on suunatud (Meelisesse kiinduma; ettepanekusse suhtuma)
- põhjust (vähki surema)
Eesti keeles on sisseütleva käände tunnuseks käändelõpp -sse, mis lisatakse sõna omastava käände vormile. Teatud sõnatüüpide puhul on võimalik moodustada ka lühikest sisseütlevat käänet. Lühike sisseütlev kääne on tekkinud ajaloolise käände tunnuse kokkusulamisel tüvega.[1]
Lühikese sisseütleva käände tunnused:[2]
- Ø (küla: külla)
- -de (keel: keelde)
- -tte (vesi: vette)
Mitmete eestikeelsete sõnade puhul on pikk ja lühike sisseütleva käände vorm alati paralleelselt kasutatavad, samas leidub sõnu, mille puhul kasutatakse lühikest vormi, et väljendada kohatähendust ning pikka vormi sõltuvusmääruse väljendamiseks:[1]
- Ma kukkusin jõkke (mitte jõesse).
- Ma kiindusin jõesse (mitte jõkke).
Vaata ka
muuda- Suunduv kääne (aditiiv)
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. "Eesti keele käsiraamat". Eesti Keele Instituut.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Eesti Keele Instituut.