Kohamäärus

Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal on määrus, mis väljendab tegevuse kohta ja vastab küsimusele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?

Eesti keel

Tüüpiliseks kohamääruseks on lauses nimisõna, mis sisaldab lokaalseid tähenduskomponente: mets, meri, tuba, maja, kosmos, ida jmt, või kohamäärsõna: vasakul, sinna.

Kohamääruse funktsioonis võib olla

nimisõna, mis on
- sise- või väliskohakäänetes: Ema võttis külmkapist moosi. Ta istus diivanil

rajavas käändes: Reisisime sõpradega Lõuna-Prantsusmaani

nimisõna, mis tähistab
- ruumi, kohta, suunda vms: Õues on päris soe
- elusolendit, kollektiivi, keha või vaimu komponenti: Temas on midagi nukrameelset. Südamest käis valusähvakas läbi. Olen kümme aastat musitseerinud rahvamuusikaansamblis
- abstraktmõistet: Vangistuses peitub tõeline agoonia
- sündmust: Me tulime trennist
kaassõnafraas: Ta läks mööda jääteed
tegusõna ma-, mas- või mast- vorm: Mari kutsus Jüri jalutama. Käisime isa autot parandamas.

Kohamääruse liigid

Sihtkohamäärus

Sihtkohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kuhu?

Sihtkohamäärus laiendab selliseid tegusõnu, mis väljendavad

siirdumist ja siirmist, nt mingi objekti liikumist või info talletamist: minema, tulema, jooksma, tõttama, roomama jne
jätmist, jäämist või millegi tekkimist: jääma, jätma, ehitama, eksima, rajama jne
võimalikkust, piisavust või sobivust: kõlbama, sobima, pääsema, mahtuma, jõudma jne

Sihtkohamääruseks võib olla

nimisõna sisseütlevas või alaleütlevas käändes: Ta läks majja. Panin kingad jalga
kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alla, allapoole, ette, ettepoole vmt: Jätsin supipoti pliidi peale
tegusõna ma-vorm: Laps jäi magama
kohamäärsõna kuhu, kuhupoole, eemale, kaugele vmt: Kuhupoole me nüüd läheme?

Asukohamäärus

Asukohamäärus on tegusõna vaba laiend ja vastab küsimusele kus?

Asukohamääruseks võib olla

nimisõna seesütlevas või alalütlevas käändes: Olime Tallinnas. Raamat on endiselt laual
kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna all, asemel, allpool, ees, eespool vmt: Meie kohal hõljus musti pilvi
tegusõna mas- vorm: Ta käis laulmas
kohamäärsõna kus, kuspool, all, allpool vmt: Tagapool on rahvast palju vähem

Lähtekohamäärus

Lähtekohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kust?

Nagu sihtkohamäärus, laiendab ka lähtekohamäärus siirmist ja siirdumist väljendavaid tegusõnu ning need määrused esinevad tavaliselt koos: Nad tulid maalt (lähtekohamäärus) linna (sihtkohamäärus).

Olemasolulausetes laiendab lähtekohamäärus selliseid tegusõnu, mis väljendavad tekkimist või kadumist ilmuma, kasvama, kaduma jne.

Lähtekohamääruseks võib olla

nimisõna seesütlevas või alaltütlevas käändes: Kas sa oled Pärnust pärit? Tulin just koosolekult
kassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alt, altpoolt, eest, hulgast, juurest vmt: Võtsin lae alt uue viha
tegusõna mast- vorm: Ta tuli jooksmast
kohamäärsõna kust, kustpoolt, alt, altpoolt vmt: Väljast hoovab tuppa kevadist õhku

Piiri märkiv määrus

Piiri märkiv määrus on sihtkohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustsaadik? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab suunduvat tegevust või ulatumist väljendavat tegusõnu.

Piiri märkivaks kohamääruseks võib olla

nimisõna rajavas käändes, millega võib kaasneda eessõna kuni: Oleme jõudnud olulise verstapostini. Anna puhkas maal kuni eelmise laupäevani
kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna saadik või saati: Põud kimbutab maad eelmisest nädalast saadik
kohamäärsõna kustsaadik, kuhumaale, siiani, sinnani vmt: Siiani on kõik korras

Liikumise teed märkiv määrus

Liikumise teed märkiv määrus on asukohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustkaudu? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab liikumist väljendavaid tegusõnu.

Liikumise teed märkivaks kohamääruseks võib olla

kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna kaudu, läbi, üle vmt: Ulata mulle kiri läbi luugi
kohamäärsõna kustkaudu, sealtkaudu vmt: Kustkaudu pääseb õue?

Kirjandus

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.