Olemasolulause
Olemasolulause ehk eksistentsiaallause on mittenormaallause ehk markeeritud lausetüüp, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone.
Eesti keele olemasolulause omadused muuda
Eesti keeles on olemasolu võimalik väljendada omaette lausetüübiga. Sellesse lausetüüpi kuuluvaid lauseid nimetatakse olemasolulauseteks ehk eksistentsiaallauseteks. Olemasolulause esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone, mis liidetakse tuttava koha või ajaga. Tüüpiline olemasolulause algab koha- või ajamäärusega ja selle öeldiseks on tegusõna olema vorm. Olemasolulause alus paikneb tavaliselt lause lõpus ja võib olla nii nimetavas kui ka osastavas käändes.[1]
- Siin (määrus) on (öeldis) [suured heinamaad, kus hakkame pulle ja lambaid kasvatama] (alus).
- Sahtlites (määrus) on (öeldis) [musti ümbrikke päevapiltidega ja isegi kirju] (alus).
Olemasolulause ei täida siiski alati kõiki nimetatud tingimusi, vaid selles võib ära jääda määrus, erineda võib sõnajärg ja olema asemel võib olla mingi teine olemasolu väljendav tegusõna.
- Sadas (öeldis) [tihedat lund] (alus).
- [Mingeid kutte] (alus) siin (määrus) ka on (öeldis) vä?
- [Igal pool] (määrus) sebis (öeldis) sõdureid (alus).
Erinevalt normaallausest langeb olemasolulauses tegevussubjekt grammatilise subjektiga kokku, pragmaatiline subjekt aga mitte. Kogeja-omajalauses seevastu langeb tegevussubjekt pragmaatilise subjektiga kokku, grammatiline subjekt aga mitte.[1]
Soome keele olemasolulause omadused muuda
Soome keeles kasutatakse üsna samasugust olemasolulauset kui eesti keeles. Tüüpiline soome keele olemasolulause algab kohamäärusega, selle öeldiseks on tegusõna olla vorm ja selle alus on osastavas käändes.[2]
- [Sairaanhoitajaliiton jäsenkunnassa] (määrus) on (öeldis) [sairaanhoitajia, jotka tekevät sielunhoitoterapiaa tarkoituksenaan tehdä homoista heteroita] (alus) 'Õdede liidu liikmeskonnas on õdesid, kes teevad hingehoiuteraapiat eesmärgiga muuta homod heteroteks'.
- Tääl (määrus) on (öeldis) [näit mustii pisteit] (alus) 'Siin on neid musti täppe'.
Olemasolulause muudes keeltes muuda
Mitmes indoeuroopa keeles ei ole olemasolu väljendamiseks omaette lausetüüpi ja olemasolu tuleb väljendada näiteks formaalse subjektiga, nagu rootsi keeles: Det finns en fotbollsplan bakom skolan 'Kooli taga on jalgpalliväljak' või saksa keeles: Es gab damals noch keine Straßenbahn 'Siis polnud veel trammi'.
Eesti keele olemasolulause ei ole siiski erandlik. Näiteks jaapani keeles saab moodustada tegusõnaga olemasolulause, mis meenutab eesti keele olemasolulauset: Niwa ni kodomo ga imasu 'Hoovis on laps'.
Vene keeles seevastu väljendatakse olemasolu sõnajärjega ilma tegusõnata: Na stolé lámpa 'Laual on lamp'.
Veel on olemasolu võimalik väljendada näiteks liitega nagu grööni keele läänemurdes: Illu-qar-vuq 'Seal on majad.'[3]
Ersa keeles on võimalik olemasolulauset moodustada nimisõna pööramise teel: эстонан 'olen eestlane' (эстон 'eestlane' + verbi 1Sg sufiks).
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.
- ↑ A. Hakulinen, M. Vilkuna, R. Korhonen, V. Koivisto, T. R. Heinonen ja I. Alho, Ison suomen kieliopin verkkoversio. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen verkkojulkaisuja 5, 2008. § 893.
- ↑ E. Itkonen, Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Osa 1. Åbo: Åbo Akademis tryckeri, 2008. Lk 358–362.