G

täht ladina alfabeedis
 See artikkel räägib tähest; muusika mõiste kohta vaata artiklit G (muusika)

G (g) on ladina tähestiku 7. täht ja eesti tähestiku 6. täht.

G võeti kasutusele C variandina 3. sajandil eKr ladina keele vanaladina perioodil, et eristada helilist /g/-häälikut helitust /k/-häälikust, sest mõlemat märgiti C-ga. G loomine omistatakse vabakslastule Spurius Carvilius Rugale, kes rajas esimese erakooli.

Eesti keeles märgitakse G-tähega poolhelilist velaarklusiili.

Mitmes romaani ja germaani keeles sõltub G hääldus tähe asukohast sõnas.

G-l on väiketähena kaks tüpograafilist varianti: ja .

G ja g sümbolina

muuda

G tähistab gravitatsioonikonstanti, SI-süsteemis eesliidet "giga-", magnetilise induktsiooni mõõtühikut gaussi, geneetikas guaniini ja muusikas nooti G.

g tähistab grammi ja gravitatsioonikiirendust.

Vaata ka

muuda