Erika Salumäe

Eesti jalgrattur

Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab ta Hispaanias.

Erika Salumäe
Erika Salumäe vastuvõtt Raekoja platsil 1992. aastal. Jaan Künnapi foto
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 11. juuni 1962 (62-aastane)
Sünnikoht Pärnu
Sportlaskarjäär
Spordiala trekisõit
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 1988 Soul trekisprint
Kuld 1992 Barcelona trekisprint
Maailmameistrivõistlused
Kuld 1987 Viin trekisprint
Kuld 1989 Lyon trekisprint
Hõbe 1984 Barcelona trekisprint
Hõbe 1986 Colorado Springs trekisprint
Pronks 1995 Bogotá trekisprint

Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige.

Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu[2] ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008).

Eesti Koolispordi Liidu presidendina tõi Eestisse koolinoorte võistluse Jean Humbert Cup, mis toimus 25.–30. juunini 2009 Tallinnas ja millest võttis osa üle 500 noore sportlase 26 riigist.

Sportlikud saavutused

muuda
 
Erika Salumäe annab autogrammi enda elulool põhinevasse raamatusse "Jääda ellu" oma 47. sünnipäeval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. juuni 2009

Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.

Maailmameistrivõistlused

muuda

1984:

  • 2. koht trekisprindis

1986:

  • 2. koht trekisprindis

1987:

  • 1. koht trekisprindis

1989:

  • 1. koht trekisprindis

1995:

  • 3. koht trekisprindis

Olümpiamängud

muuda

1988. aasta suveolümpiamängud Soulis

  • 1. koht trekisprindis

1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas

  • 1. koht trekisprindis

1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas

  • 6. koht trekisprindis

Poliitikukarjäär

muuda

Aastatel 19961999 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. 2004 moodustas ta Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma.[3] Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees.

Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks. Selle eest sai ta kirja, kus teda ähvardati füüsilise vägivallaga, nii et Salumäe pöördus kaitseks politsei poole.[4]

Erika on valitud Eesti Vabariigi Riigikokku kolmel korral.

Erika Salumäed poliitikuna on korduvalt segi aetud Erik Salumäega.[5] Tegelikult pole nad üldse sugulased ja nad ei kuulu ka samasse erakonda (Erik on reformierakondlane).

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Erika Salumäel on tütar Sirli.

Salumäe on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil.[7]

Erika Salumäe sai kingituseks 1988. aasta Souli olümpiavõidu eest maja tookordse Eesti NSV ministrite nõukogu otsuse järgi. 2000. aastal müüs ta selle Nikita Hrushtshovi nimelisele isikule. Alghind oli 3,9 miljonit krooni, kuid lõpphinda ei soovinud Eesti edukaim trekirattur täpsustada.[8] Pirital aadressil Metsavahi tee 24 asunud majas oli üldpinda 330 ruutmeetrit, krunt oli aga 1272 ruutmeetrit suur. Majas oli viis tuba, basseiniga saun, kamin, talveaed, täiskelder ja abiruumid.[9]

2013. aasta oktoobris müüs ta oma medalid ja spordidressid oksjonil maha.

Loomingus

muuda

2024. aasta märtsis ilmus teade, et režissöör German Golub valmistab ette Erika Salumäe elust kõnelev spordidraama "Meie Erika".[10]

Viited

muuda
  1. "Eesti koolisport - üheskoos maailma!"[alaline kõdulink]
  2. Erika Salumäe Tallinna linnavalitsuse lehel(arhiveeritud leht)
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 33
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 38
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008 register lk. 478 peab neid samaks isikuks.
  6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  7. "Erika Salumäe läheb noa alla"[alaline kõdulink], NaisteMaailm.ee, november 2008
  8. "Erika Salumäe maja ostis Nikita Hrushtshov". 24. november 2000.
  9. "Erika Salumäe müüb kingitud maja maha". 16. november 1999.
  10. ERR, Kristjan Pihl | (13. märts 2024). "Karolin Jürise tulevasest filmirollist Erika Salumäena: see on suur füüsiline pingutus". ERR. Vaadatud 10. aprillil 2024.

Kirjandus

muuda
  • 2002 Urmas Ott. „Surplace“ (portreeraamat Erika Salumäest)
  • 2009 Ene Veiksaar. "Jääda ellu" (elulooraamat Erika Salumäest). Menu Kirjastus.
    • "Raamatus on avameelne tagasivaade Erika elust lastekodus, olelusvõitlusest tütarlastekoloonias ja NSV Liidu koondises. See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja rännakuid poliitika telgitagustesse".[viide?]

Välislingid

muuda