Trekisõit on jalgrattaspordi ala, kus võistlus toimub jalgratastel selleks spetsiaalselt ehitatud velodroomil.

Trekisõidujalgrattal puuduvad pidurid ja vabajooks. Edasiliikumiseks tohib sõitja kasutada ainult oma jõudu, keelatud on õhutakistust vähendavad seadised.

VõistlusaladRedigeeri

  • Sprint: 2 ringi üle 333,33 m pikkusel või 3 ringi kuni 333,33 m pikkusel trekil, mõõdetakse viimase 200 m läbimise aeg.
  • Jälitussõit: mehed 400 m, naised 300 m, üksikvõistlejad või neljaliikmelised võistkonnad stardivad paarikaupa, kumbki treki vastassirge keskelt, võidab vastase kinni püüdnud või kiiremini sõitnud võistleja või võistkond.
  • Liidrisõit: 40–50 km või aega 1 tund, sõidetakse erilise mootorratta taga.
  • Paarissõit: võistkonnad on kaheliikmelised, trekil sõidab üks võistleja igast võistkonnast, välja vahetatakse teineteist vabalt valitud kohas, sõidetakse kindel arv ringe või kokkulepitud ajavahemik.
  • Grupisõit: ühisstardist vahefinišitega, võidab rohkem punkte saanud võistleja.

Korraldatakse kiirus- (paigalt- või lendstardist), väljalangemis- (igas vahefinišis langeb välja viimaseks jäänud võistleja), händikäp- (nõrgemad võistlejad saavad aja- või vahemaaeelise) ja mitmevõistlusi (võivad koosneda kas ainult trekil või trekil ja maanteel peetavaist eri võistlustest).

Tandemitel (kahekohalistel jalgratastel) võisteldakse sprindi-, kiirus- ja händikäpsõidus.

Vaata kaRedigeeri