Andrus Ansipi teine valitsus
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
Andrus Ansipi teine valitsus nimetati president Toomas Hendrik Ilvese poolt ametisse 4. aprillil 2007. Valitsuse liikmed andsid ametivande ja astusid ametisse 5. aprillil 2007.
| Andrus Ansipi teine valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 45. valitsus | |
| 2007–2011 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 5. aprill 2007 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 6. aprill 2011 |
| President | Toomas Hendrik Ilves |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Andrus Ansip |
| Ministrite arv |
13 (alates 11. juunist 2009) 14 (kuni 11. juunini 2009) |
| Valitsuserakonnad |
Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kuni 21. maini 2009) |
| Opositsioonierakonnad |
Keskerakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond (alates 21. maist 2009) |
| Ajalugu | |
| Valimised | 2007. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | XI Riigikogu |
| Eelnev | Andrus Ansipi esimene valitsus |
| Järgnev | Andrus Ansipi kolmas valitsus |
45. Eesti valitsuse moodustasid Eesti Reformierakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Valitsus sai ametisse XI Riigikogu valimiste tulemusel.
Valitsuse koosseis
muudaMärkused
muuda- ^[a] 11. juunil 2009 jagati rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel.
Tähtsündmused
muuda2007
muuda- Tõnismäe pronkssõduri teisaldamine, millega kaasnesid nn aprillirahutused ja küberrünnakud. Valitsuse otsustav käitumine tõstis Reformierakonna ja peaministri populaarsust eestlaste seas, venelased hakkasid valdavalt toetama Keskerakonda. Suhted Venemaaga pingestusid – transiidi kokkukuivamine, turismi kokkutõmbumine jt.
- 2007. mais oli Valitsuse prioriteet Eesti võimalik kiire (2011. aasta alguses) eurole üleminek. Sama aasta sügisest aga tõdeti – euro tulek lükkub edasi määramatuks ajaks. Tähtaja edasilükkumise põhjuseks Balti riikides kerkiv inflatsioon.
- 26. september 2007. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. Oktoobrist seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse.
- 21. detsembril 2007 ühines Eesti Schengeni viisaruumiga.
2008
muuda- Alates 2008. aasta 1. jaanuarist üksikisiku tulumaksu alandamine 21%-ni.
- 20. jaanuaril 2008 kutsus Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu Vallo Reimaa regionaalministri ametist tagasi ning kinnitas uueks ministrikandidaadiks Siim-Valmar Kiisleri. Reimaa tagasikutsumise ajend olla parteidistsipliini rikkumine regionaalhalduse teemal ehk erakonnaga kooskõlastamata liigsed järeleandmised partneritele, mis on tekitanud arvamusi, et minister pole parteikaaslaste suhtes piisavalt lojaalne. Samuti on talle ette heidetud vähest suutlikkust. Tema asemele pakutud Tarmo Loodus aga loobus.
- 2008 veebruaris saabuvad esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Valitsuse kritiseerijad muutuvad valjuhäälseks. Märtsis tunnistab peaminister esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida. Pingeid tekitab rahandusministeeriumi tõdemus, et riigil tuleb eeldatud kulusid 9,9 miljardi eest kärpida. Koalitsioonierakonnad vaidlevad ("krokodillide komisjon"), kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema.
- Valitsus otsustas 15. mai 2008 kiita heaks ja saata riigikogule vastuvõtmiseks 2008. aasta negatiivse lisaeelarve. 2009 mais aga tuleb riigikogul anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele.
2009
muuda- Aasta algul astus tagasi sotsiaalminister Maret Maripuu. Põhjuseks puuetega inimeste toetuste väljamaksmise hilinemine. Avaliku teenistuse seaduse alusel said noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja. Uueks ministriks sai endine Nõmme linnaosavanem Hanno Pevkur.
- 30. aprill 2009 otsustati, et ministeeriumid peavad ette valmistama riigieelarve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib vähendada vaid omatulu suurendamise arvelt.
- Mai algul algatasid Riigikogu opositsioonierakondade 37 saadikut nõude umbusalduse avaldamiseks peaminister Andrus Ansipile. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldamine kukkus läbi – poolt hääletas 35 ja vastu 53 riigikogu liiget.
- Mai lõpuks jooksis Reformierakonna ja IRL-i koostöö Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ummikusse. Uue valitsuse moodustamiseks asuti Rahvaliiduga läbi rääkima. 21. mail palus peaminister Andrus Ansip presidendil ametist vabastada rahandusminister Ivari Padari, rahvastikuminister Urve Palo ja siseminister Jüri Pihli.
- 2. juunil teatas peaminister, et Reformierakonna ja IRLi võimuliit jätkab vähemusvalitsusena. Rahvaliidu ja IRLi volikogud ei toetanud uue koalitsiooni sündi ja Rahvaliit lahkus. Vabanenud ministrikohad jaotati uuesti ümber.
- 4. juunil andsid ametivande uued ministrid Jürgen Ligi (rahandusminister) ja Marko Pomerants (siseminister).
- 11. juunil jagati alates 21. maist täitmata rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel.
Välislingid
muuda- "Andrus Ansip: Valitsuse kümme käsku", Postimees, 5. aprill 2007 (Andrus Ansipi kõne Riigikogus 4. aprillil 2007 enne hääletust)
- Rein Sikk. Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler EPL, 27. detsember 2008
- Sulev Vedler, Tarmo Vahter, Argo Ideon. Valitsuse salaplaan: kuidas säästa Eesti riiki pankrotist Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009
| Eelnev Andrus Ansipi esimene valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 2007–2011 |
Järgnev Andrus Ansipi kolmas valitsus |