Taliturism

Taliturism (winter tourism) on üks turismi alaliike, mille korral reisitakse talvel sihtkohta, kus pakutakse aastaajale vastavaid meelelahutus- ja puhkevõimalusi. Taliturismi atraktsioonid on tihti seotud sportlike tegevustega, nagu suusatamine, matkamine. Seda on defineeritud kõige külmema turismi hooajana aastas sügise ja kevade vahel.

Taliturism on globaalselt populaarne vaba aja veetmise viis. Taliturismi peamisteks sihtkohtadeks on mägised alad, kuhu saab reisida, kas külmemal ajal või aasta läbi. Taliturismi tihtipeale seostatakse spordiga – populaarsed on mägi- ja murdmaasuusatamine, uisutamine, kelgutamine ja sõit lumelaua või mootorsaaniga. Mõned turismiorganisatsioonid pakuvad ka hobusaani ja koerte rakenditega sõiduvõimalusi. Lisaks spordile kasvab detsembris jõuluteemaliste reiside arv Põhjamaades (Soome, Rootsi, Norra jt) ja Põhja-Ameerikas.

Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Talviti on enamasti avatud ka jääteed mandri ja saarte vahel.

Ajalugu

Taliturism on alguse saanud Šveitsi Alpidest. Sankt Moritz asub Šveitsi kaguosas ning on tuntud kui taliturismi sünnipaik. Taliturism sai alguse 1860. aastatel. 19. sajandi keskel oli Šveits populaarne sihtkoht vaid suvel. Sankt Moritzis asuva hotelli juhataja Johannes Badrutt kutsus tavaliselt suvel külastanud Suurbritanniast pärit turiste talvel tagasi selleks, et nad näeksid Šveitsi talvevõlusid ja lumiseid maid. Juba 1970-ndatel ületas Sankt Moritzis ja paljudes teistes Šveitsi suusakuurortides talituristide arv suveturistide arvu. Peagi hakkasid turistid otsima talviseid sporditegevusi, et hoida end tegevuses ka talve hooajal. Noored hakkasid tegelema skeletoniga. Suusatamine ei olnud sel ajal veel populaarne. 1928. aastal toimunud taliolümpiamängudel ei olnud võistlusalade hulgas murdmaasuusatamist ega ka suusaslaalomit.

Populaarsemad taliturismikohad Eestis

Lõuna-Eesti

Eesti populaarseim koht mäesuusatamiseks on Kuutsemäe. Seal leiab tegevust igaüks, olenemata vanusest või kogemusest. Seal on mitu erineva raskusastmega nõlva ning eraldi õppenõlv. Seal on ka suusakooli õpetajad, kes on valmis selgeks tegema õiged tehnikad ja nipid, mis muudavad suusatamise ja lumelauage sõitmise nauditavaks. Lisaks asub õppenõlva kõrval lumerõngarada. Seal on kahe nõlva jaoks ühiskasutuses linttõstuk, et mugavalt ja kiirelt mäest üles saaks. Tõstukid asuvad ka põhinõlvadel. Kohapeal on laenutus, kust saab suuski, lumelaudu ja muud vajalikku varustust.

Winter Place on Otepää linnas asuv koht, mis on mõeldud kogu perele. Seal on nii tuubi- kui ka kelgumäed. Lisaks on seal uisuväljak, kus kõik, kes soovivad uisutada, saavad seda teha. Neile, kes ei ole huvitatud füüsiliselt aktiivsest tegevusest, on hea ajaveetmisvõimalus AHHAA Teadusiglu. Igal aastal ehitatakse see maailmas ainulaadne ehtsast lumest teadusiglu, kus saab tutvuda plasmapallide, tähepuslede, kaleidoskoobi ja laserlauaga. Seal on veel teinegi iglu, aga see on mõeldud lastele multifilmide vaatamiseks. Iglukinos on pehmed alused, kus lapsed saavad istuda ja nautida soovi korral oma toitu. Iglude kõrval on tuubikarussell, mis on peamiselt mõeldud lastele.

Tartu Suusamaraton on üks suurimaid Eestis toimuvaid maratone, mis toimub igal aastal. Võimalik on valida kahe pikkusega distantsi vahel. Maratoni läbitakse klassikalises stiilis. Suusamaraton on maailmas tuntud ning sellest võtavad osa nii eestlased kui ka paljud välismaalased, kokku on osalejaid tavaliselt mitu tuhat.

Põhja-Eesti

Kiviõli suusakeskuses on võimalik sõita eri pikkustega nõlvadel, mille tippu viib suusatõstuk. Seal asub ka erinevate atraktsioonidega lumepark. Lisaks on lastel ja algajatel suusatajatel võimalus oma oskusi arendada lühemal nõlval, millel asub linttõstuk. Lastele pakub meelelahutust tuubi-karussell. Kohapeal asub rendikeskus, kus saab nii suusa- kui ka lumelauakomplekte laenutada.

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub talvehooajal mitmesuguseid meelelahutusvõimalusi. Jõulupakkumine on mõeldud väikestele gruppidele, valikusse kuuluvad räätsamatk rabas, uisumatk päikesetõusul ja tõukekelgumatk lumisel maastikul. Matkapakettidesse kuulub vajalik varustus ning piknikukorv jõuluste suupistetega. Peale matka on keskuses süüa jõululõunat ja osaleda erinevates töötubades. Lisaks eripakkumistele on võimalik külastajatel minna räätsa- ja tõukekelgumatkale, suusatada ja osaleda suusakoolis, teha lõbusõite mootorsaaniga ning kelgutada ja sõita lumerõngaga.

Olümpiamängud

Olümpiamängud on taliturismi osa. Taliolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant ja iga kord erinevas riigis. Olümpiamängud on tuluallikaks nii turismiasutustele kui ka korraldavale maale. Taliolümpiamängud toovad korraldajariiki spordihuvilisi ja võistlejaid üle kogu maailma. Enim pealtvaatajaid oli 1988. aastal Calgarys, mil müüdi 1,6 miljonit piletit. Kõige vähem oli aga 2014. aastal Sotšis, mil müüdi 1,02 miljonit piletit.  Esimesed taliolümpiamängud toimusid jaanuaris 1924 Prantsuse Alpides Chamonix's. Järgmised taliolümpiamängud toimusid 1928. aastal Šveitsis ning tekkis taliolümpiamängude traditsioon, mis hakkas toimuma iga nelja aasta tagant. 23. taliolümpiamängud toimusid Pyeongchangis Lõuna-Koreas 2018. aasta veebruaris. Neist olümpiamängudest võttis osa 48 riiki.

Kliima soojenemine

Taliturismile on üheks ohuteguriks kliima soojenemise tagajärjed. Kliima soojenemine põhjustab soojemaid talvesid, vähem lumesadu ja lühemaid lumeperioode. Turism on üks ilmastiku-tundlikumaid valdkondi. Ainuüksi paarikraadine temperatuuritõus mõjutab talikuurortide püsimajäämist drastiliselt. Turismikuurordid on üha haavatavamad ja tuleb kasutada alternatiivseid meetodeid, näiteks kunstlume tegemine, mis kahjustab keskkonda. Ööbimajääjate hulk on viimastel aastatel vähenenud ning selline trend jätkub ka tulevikus. Inimesed eelistavad pigem ühepäevaseid reise, sest nii on odavam.