Teaduskeskus AHHAA on Baltikumi suurim teaduskeskus. Alates 2011. aasta 7. maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1.

AHHAA logo
Välieksponaadid AHHAA ees
Vaade AHHAA tehnoloogiasaalile 3. korruse rõdult
AHHAA teadusteatri reklaampilt Teadlaste Öö festivaliks

AHHAA eesmärk on tutvustada teadust mängulises võtmes igas vanuses külastajatele, kujundada positiivseid hoiakuid teaduse ja tehnoloogia suhtes, propageerida teaduslikku lähenemist ning äratada huvi teadussaavutuste vastu.

AjaluguRedigeeri

1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina (projektijuht Tiiu Sild) alustanud teaduskeskusest sai aastal 2004 riigi, Tartu linna ja ülikooli moodustatud sihtasutus, mille juhatuse liikmed olid Tiiu Sild (2004-2012) ja Pilvi Kolk (2005-...). Aastatel 2008–2017 asus Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) AHHAA 4D-elamuskino. Aastatel 2009–2013 tegutses AHHAA filiaal Tallinnas Vabaduse väljakul. 2011. aasta maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas. Aastast 2012 on juhatuse esimees Andres Juur.

SA Teaduskeskus AHHAA tegevust koordineerivasse nõukogusse kuuluvad Katrin Pihor (nõukogu esimees), Reno Laidre, Hannes Astok, Aune Valk, Jaanus Karv ja Riin Tamm. Lisaks nõustab Teaduskeskuse AHHAA tegevuse sisulist poolt teadusnõukogu.

HooneRedigeeri

AHHAA teaduskeskuse hoone asub Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1. Hoone projekteerisid arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Ehitus algas 2008. aasta suvel ja lõppes 2010. aasta lõpus. Keskuse hoone kogupind on 11 156 m² ja maht enam kui 54 000 kuupmeetrit. Hoone koosneb kolmest läbi mitme korruse kõrguvast ekspositsioonisaalist, millest igaühel on erinev ruumimõju (kuppel, poolkuppel ja kast). Katuse kohal on hoone mahust välja tõstetud sfääriline planetaarium. Hoone karkass on monoliitsest raudbetoonist, kuppel ja poolkuppel liimpuidust katusekaartega. Teaduskeskus koos kõrvalkruntidel asuvate parkimismaja-, tornelamu- ja äripindadega moodustab ühtse linnaehitusliku ansambli, mis on kooskõlas lähiümbruse hoonetega. Krundil varem paiknenud tehnikamälestise – E.M.Uswansky & Pojad nahavabriku tööstushoone asukoht on markeeritud lammutustööde käigus saadud punasest tellisest müüri fragmentidega.

TegevusRedigeeri

 
Teadlaste öö 2012. aastal AHHAA keskuses

AHHAA ülesanne on pakkuda huvitavat ja põnevat õpikeskkonda uute teadmiste omandamiseks. Eesmärk on teadust populariseerida ja õhutada igas vanuses teadushuvilisi märkama, kui tihedalt igapäevaelu erinevatest teadussaavutustest ja leiutistest läbi põimunud on.

Põhiline õppemeetod on interaktiivsed "käed-külge" näitused, mida toetavad erinevad lisavõimalused (planetaarium, töötoad, teadusteater, uurimuslik AHHAA-õpe, õppematerjalid jm). Keskusel on tihe partnerlus teiste riikide teaduskeskuste (Heureka Soomes, Experimentarium Taanis), rahvusvaheliste organisatsioonide (ECSITE, NSCF, EUSEA, IPS), teadusmuuseumite, akadeemiliste ringkondade (Tartu Ülikool) ja huvikoolidega.

Aastatel 2011–2014 osales AHHAA aktiivselt üle-euroopalise võrgustiku PLACES[1] (Platform of Local Authorities and Cities Engaged in Science) tegevuses. Projekt koondas enda alla Euroopa linnad, kus toimub aktiivne haridus-, teadus- ja teaduse populariseerimise tegevus; projektiga seotud linnades on sageli ülikoolid, teaduskeskused ja -muuseumid. Projekti käigus loodi kaubamärk "Cities of Scientific Culture", mis aitab kaasa linna teadustegevuse tutvustamisel rahvusvahelisel tasandil. Jaanuaris 2015 allkirjastas linnapea Urmas Klaas teaduskultuuri linnade deklaratsiooni ning Tartu kannab nüüd ametlikult Euroopa teaduskultuuri linna tiitlit[2].

VälisilmeRedigeeri

Teaduskeskus AHHAA asub Aura veekeskuse, Tartu bussijaama, Emajõe ning Zeppelini ostukeskuse vahelisel alal Tigutorni korterelamu kõrval. Keskuse välisilme juures jäävad kohe silma maja katusel olev keraplanetaarium ja keskuse esisel platsil kõrguv raketimakett.

RaketimakettRedigeeri

2019. aastal püstitati senise tuuleturbiini asemele kanderaketi Ariane 6 neljakordselt vähendatud mudel[3]. Ariane 6 on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kanderakett, mille esimene start on plaanitud 2020. aastasse.

Teaduskeskuse AHHAA ruumidRedigeeri

Saalide jaotusRedigeeri

TehnoloogiasaalRedigeeri

Tehnoloogiasaali eksponaadid näitavad tehnoloogiasaavutusi, mis meie igapäevaelu lihtsamaks on teinud. Külastajad saavad ise uurida ja katsetada, kuidas töötavad füüsikaseadused: sõita jalgrattaga mööda trossi, keerelda pesumasina trumlit meenutavas estronautide treeningseadmes, uudistada autotehastes kasutatavaid robotkäppi ning katsetada valgus- ja varjueksponaatidega.

Tehnoloogiasaali 2. korruse rõdul asuvad Tartu Ülikooli ajaloolised meditsiinikollektsioonid, mille vanimad eksponaadid pärinevad 1803. aastast.

3. rõdul paikneb matemaatikanäitus "Ahhaa, kuubis!", kus saab tutvuda tõenäosusteooriaga, lahendada numbrimõistatusi ja uurida, kuidas töötab pendel.

ElusaalRedigeeri

Elusaali eksponaadid juhivad tähelepanu sellele, kuidas meid ümbritsevas looduses allub kõik kindlatele seadustele. Isegi kalad, merihobukesed, metsakuklased ja tibud, kelle toimetusi elusaalis jälgida saab. Veemaailmas saab ehitada tamme, kanaleid ja lüüse ning veejugasid tekitada.

Elusaalis on esindatud nii bioloogia, füüsika, materjaliteadus kui ka geograafia.

Ajutiste näituste saalRedigeeri

Ajutiste näituste saal on koduks rändekspositsioonidele, mida AHHAA rendib või ise ehitab. Näitused vahetuvad aastas paar korda.

Alates 05.06.2020 saab AHHAAs näha ajutist näitust "Ahhaa, foobiad!", mis tutvustab erinevaid levinumaid hirme, mis inimestel esinevad.

FuajeeRedigeeri

Peauksest sisenedes jõuab külastaja fuajeesse, kus on hoiukapid, riidehoiunagid ja istumiseks erikujulised disainpingid. Samuti asuvad fuajees infoekraanid, kust leiab teavet teadusteatri, töötubade ja planetaariumiseansside algusaegade kohta. Fuajeest pääseb näituse saalidesse, konverentsisaali, auditooriumitesse, kohvikusse ja teaduspoodi.

TeadusteaterRedigeeri

AHHAA teaduskeskuse teadusteatrit toetab Linde. Teatrisaal on vastavuses ohutus- ja turvalisusnõuetega ning on loodud plahvatuste näitamiseks, gaasidega katsetamiseks ja ruuminõudlike demonstratsioonide läbiviimiseks.

Eri valdkondadest teadusteatreid korraldavad koolitatud asjatundjad; etendusi saab tellida ka välisüritustele. Teadusteatris käsitletakse erinevaid teemasid füüsikast, keemiast, bioloogiast ja psühholoogiast. Lisaks toimuvad hooajalised etendused näiteks jõulude ja lihavõttepühade ajal.

TöötoadRedigeeri

Töötubades saavad külastajad ise meisterdada ja katsetada. Iga päev toimub keskuses 1-2 töötuba, mille teemad varieeruvad astronoomiast kokanduseni.

EksponaadidRedigeeri

Eksponaatide töökorra eest vastutavad AHHAA ekspositsioonimeistrid. Enamasti paiknevad eksponaadid temaatiliselt keskuse saalides, ent esimesed eksponaadid ootavad teadushuvilisi juba keskuse ees ja fuajees. Nende sekka kuuluvad näiteks fuajeest ja õuest nähtav füüsika baasseadusi seletav Newtoni õunapuu, tehnoloogiasaali kupli all paisuv-kahanev Hobermani kera[4], tehnoloogiasaalis asuv Eesti astronautide ehk "estronautide" treeningseade ning elusaali põrandapinnast pea viiendiku enda alla võttev veemaailm.

PlanetaariumRedigeeri

AHHAA keskuses on võimalik vaadelda tähistaevast täissfäärilises hübriidplanetaariumis (st olemas on nii optiline kui ka digitaalne projektsioon, mida saab näidata koos või eraldi). Kujutis jookseb lisaks laele ja seintele ka põranda all, mistõttu on selle põrand valmistatud klaasist. Sellist tüüpi keraplanetaariume on maailmas vähe, üheks näiteks on Hitachi Civic Centeri planetaarium Jaapanis.

AHHAA planetaariumi projektorid MEGASTAR ZERO ja MEGASTAR IIA pärinevad Jaapanist, firmast Ohira Tech Ltd., mille tegevjuhiks on Takayuki Ohira, kes paneb täheprojektoreid peamiselt ise kokku. AHHAA Megastar-tüüpi[5] projektorid on võimelised projitseerima u 10 miljonit tähte ning on oma täherikkuse tõttu kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse.

AHHAA planetaariumi digitaalse pildi tekitab programm UNIVIEW, mis on koostatud Rootsi ettevõttes SCISS AB. Digitaalse projektsiooni tekitamiseks on planetaariumisse seatud 5 projektorit, mis töötavad koostöös ja sünkroonitult võimaldades tekitada pilti u 300° ulatuses.

Planetaariumiseansside taustal mängib Megastarile pühendatud sümfoonia, mille autor on prantslane Eric Aron[6], kes on ka ise astronoomiahuviline ja saab muusikalist inspiratsiooni taevast, tähtedest ja universumist.

Mujal korraldatavateks üritusteks kasutatakse teisaldatavat täispuhutavat planetaariumi, näiteks on sellega korraldatud seansse Tartu hansapäevadel.

ÜldiseltRedigeeri

  • Planetaariumi läbimõõt on 8 meetrit
  • Istekohtade arv: 20+5
  • Esimene MEGASTARi projektorit kasutav planetaarium Euroopas
  • Esimene (ja seni ainuke) hübriidplanetaarium (mitmikprojektorsüsteemiga planetaarium) Baltikumis

AHHAA planetaarium kuulub kahte organisatsiooni:

  • Nordic Planetarium Association
  • International Planetarium Society

TeaduspoodRedigeeri

 
AHHAA teaduspood

AHHAA teaduspood asub AHHAA majas esimesel korrusel. Poodi pääseb nii keskuse tehnoloogiasaalist kui ka väljaspool piletiala.

Tegu on Eesti suurima teaduspoega, mille valikus on üle 2000 toote: lauamängud, meisterdamiskomplektid, konstruktorid, mõistatused, robootika- ja inseneeriakomplektid, samuti minimõüdus koduplanetaariumid – viimased on toodetud firmas Ohira Tech Ltd. ehk samas firmas, kus on loodud ka projektor MEGASTAR AHHAA keskuse planetaariumisse. Üle maailma tuntud brändidest on Teaduspoes esindatud HexBug, SmartGames, BrainGames, Eitech jt.

AHHAA teaduspoel on ka e-pood.

4D-elamuskinoRedigeeri

Teaduskeskus AHHAA 4D-elamuskino tegutses Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) 18.07.2008 - 31.12.2017. Filmielamuse saamiseks oli külastajate ees suur ekraan, platvormil 15 kohta ja iga filmisõber sai enda kasutusse paari 3D-prille.

Kino mootoriks oli hüdrauliline pump ja 500 liitrit õli, mis panevad platvormi liikuma. Lisaks liikuvale platvormile ja ruumilisele ehk kolmemõõtmelisele (3D-) pildile kasutati vastavalt filmi sisule veel vee-, tuule- ja lumeefekti.

Tegutsemisaja jooksul jõudis kinoekraanilt läbi enam kui 14 filmi. Nende seas oli nii meelelahutuslikke kui ka õppefilme.

ÜritusedRedigeeri

Lisaks igapäevasele tegutsemisele korraldab SA Teaduskeskus AHHAA mitmeid eriüritusi, samuti kasutatakse teaduskeskuse maja vastuvõttude, auhinnagalade ja telesaadete filmimise jaoks. Mainekamate ettevõtmiste hulka kuuluvad:

  • Iga-aastane Teadlaste Öö festival (aastani 2011 Tartu Teadusfestival)– septembri kolmandal nädalal toimuv üle-Eestiline teadust populariseerivate ürituste sari. Festival kulmineerub reedese Teadlaste ööga.
  • Teadlaste öö[7] – Teadlaste Öö festivali haripunkt, mil toimub suurem osa festivali sündmusi.
  • AHHAA Robolahing – ise ehitatud robotite võistlus kahes kaalukategoorias. 2020. aastal toimub üritus juba neljandat korda.
  • Teaduskohvikud – valdavalt Teadlaste Öö festivali raames toimuvad vabas vormis loengud, kus oma ala spetsialistid kõnelevad populaarteaduslikel teemadel, mida huvilistel on võimalik kuulata mitteformaalses õhkkonnas ja suupiste saatel ning antud teemadel kaasa arutleda.
  • Öölaagrid – toimuvad tavaliselt koolivaheaegadel. Laagriprogrammi ilmestavad erinevad töötoad, teadusteatri ja planetaariumietendused, samuti seigeldakse öises teaduskeskuses ja uudistatakse neid AHHAA osi, mis tavakülastajale varjatuks jäävad. Öölaagreid korraldatakse eesti ja vene, vahel ka läti keeles.
  • Noortele suunatud teaduslaagrid – samuti koolivaheaegadel toimuvad 3-4-päevased tegevused vaheaja huvitavaks ja harivaks sisustamiseks.
  • Rakett69 – teadushuvilistele noortele suunatud, teleekraanidel kajastatav konkurss, mis on filmitud AHHAAs.

AHHAA TallinnasRedigeeri

Aastatel 2009-2013 tegutses Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku all (aadressil Vabaduse väljak 9) AHHAA filiaal.

Nagu Tartus asuvas peamajas sai ka Tallinna AHHAA-s mänguliselt tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga, ise katsetada a avastada. Lisaks toimusid keskuses töötoad ja seal sai külastada rändnäitusi, mis vahetusid paar korda aastas, nagu Tartu peamajaski.

Tallinna AHHAA 4D-elamuskino oli kosmoselennukit meenutav üheksakohaline elamuskapsel, mis valmistati Saksamaal. Kapsel oli maailmas ainulaadne nii oma sisekujunduse kui ka tipptasemel videoprojektsiooni poolest, võimaldades saavutada tippkvaliteetse peeneraldusliku (High Definition) ruumilise 3D-pildi. Sellised elamuskapslid olid populaarsed nii Ameerika suurtes muuseumides kui ka mõnel pool Euroopas, Skandinaavia maades ja Baltikumis ei ole samalaadseid elamuskinosid teadaolevalt olnud.

2009. aastast 2013. aasta alguseni oli filiaalis üleval 8 näitust: "Ahhaa, 00000!", "Ahhaa, autoring!", "Tere, euro!", "Ahhaa, ninatark!", "Ahhaa, 112!", "Dialoog pimeduses", "Ahhaa, jäätisega metsa?!", "Ahhaa, helisev füüsika!" ning "Ahhaa, särab ja säriseb!". Avamisest 2013. aasta alguseni külastas filiaali veerand miljonit inimest.[8]

Rahvusvaheline esindatusRedigeeri

SA Teaduskeskus AHHAA osaleb aktiivselt teadusfestivalidel ja -messidel nii Eestis kui ka mujal maailmas, astudes enamasti üles teadusteatri ja töötubadega. Muuhulgas on käidud Festival della Scienzal[9] ja Perugia Science Festil[10] Itaalias, Korea Science Festivalil Lõuna-Koreas[11], Moskva teadusfestivalil Venemaal[12], Science Picnicul Poolas[13], Science Festival Belgrade'il Serbias[14] jm.

Tunnustus ja äramärkimineRedigeeri

Teaduskeskus AHHAA on pälvinud preemiaid ja tunnustusi oma teaduskommunikatsiooni-alase tegevuse eest. Ka AHHAA maja on insenertehniliste lahenduste eest tunnustada saanud.

  • 2001 Tartu Kultuurikandja aunimetus
  • 2008 Tartu Kultuurikandja aunimetus (kutseline kooslus)
  • 19.12.2011 sai Teaduskeskus AHHAA juht Tiiu Sild ajakirja Pere ja Kodu 2011. aasta tänupreemia[15].
  • 07.12.2011 andis Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism oma aastakonverentsil Tartu AHHAA keskusele üle 2011. aasta parima turismiobjekti tiitli[16].
  • 28.11.2011 Võitis Teaduskeskus AHHAA Tartu Aasta Teo konkursi[17].
  • 11.11.2011 Teadusmeedia konverentsil "MIDA?!" pälvis SA Teaduskeskus AHHAA juhataja Tiiu Sild Eesti teaduse populariseerimise elutöö preemia[18].
  • 2.–5. novembrini Iirimaal Dublinis toimunud 59. IFD aastakongressil valiti metallkatuste kategoorias maailma kõige paremini ehitatud katuseks aastatel 2010–2011 Nordeconi konstrueeritud AHHAA keskuse katus, mille projektijuhiks oli Peeter Voovere[19].
  • 07.10.2011 tunnustati Tiiu Silda Tartu arengut mõjutanud ning Tartule tuntust toonud tartlase jalajälgede paigaldamisega Tasku ostukeskuse Riia tänava poolsesse külge[20].
  • 04.03.2011 võitis AHHAA keskus konkursi "Tartu aasta parim ehitis 2010" uusehitiste rühmas muude hoonete kategoorias parima uusehitise tiitli[21].
  • 17.–19.02.2012 toimunud messil TourEst2012 kuulutati Tartu AHHAA Keskus Eesti Turismifirmade Liidu liikmete poolt 2011. aasta parimaks turismiobjektiks[22].
  • 16.02.2012 nimetas Tartu Linnavolikogu AHHAA keskuse looja ja juhi Tiiu Silla postuumselt Tartu aukodanikuks[23].
  • 28.01.2016 valiti AHHAA unistuste tööandjaks 2016.[24]

AHHAA varasemad näitusedRedigeeri

  • 17.05–30.06.1998 "Millest räägivad tähed"
  • 22.05–11.07.1999 "Ahhaa, putukad!"
  • 20.05–09.07.2000 "Ahhaa, inimene!"
  • 26.05–15.07.2001 "Ahhaa, valgus!"
  • 01.10.2001–01.02.2002 "Iidse Egiptuse müsteerium"
  • 13.05–20.06.2002 "Ahhaa, meelega!" ja "Ahhaa, kommunikatsioon"
  • 26.08–19.10.2003 "Ahhaa, mullid ja nullid"
  • 01.04–25.04.2004 "Ahhaa, suhkur!"
  • 04.11–27.11.2005 "Tossuvaba linn"
  • 09.03–09.05.2005 "Nanodialoog"
  • 02.05–14.06.2006 "Dialoog pimeduses"
  • 22.09–31.10.2006 "Ahhaa, idee kunst!... ehk kuidas saada miljonäriks?"
  • 02.03–09.04.2007 "Ahhaa, Panoptikon!"
  • 30.04–15.06.2008 "Ahhaa, OOOOO"
  • 18.05–27.05.2009 "Astro"
  • 05.04–02.08.2009 "Ahhaa, autoring!"
  • 03.10.2009–10.01.2010 "Ahhaa, ninatark!"
  • 17.04–22.06.2010 "Ahhaa, omadega metsa!"
  • 10.07–28.11.2010 "Ahhaa, nähtamatu näitus!"
  • 11.06–31.10.2011 "Ahhaa, robotloomaaed!" *
  • 01.11.2011–30.04.2012 "Ahhaa, helisev füüsika!" *
  • 04.02–30.04.2012 "Ahhaa, jäätisega metsa!"
  • 10.05–16.05.2012 "Ahhaa, teadus ratastel!" (rändnäitus Läti linnades)
  • 01.01.2013–31.01.2015 Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioonid AHHAA's *
  • 04.05–30.10.2012 "Ahhaa, särab ja säriseb!" *
  • 15.11.2012–12.05.2013 "Ahhaa, kosmos!" *
  • 01.06–31.10.2013 "Ahhaa, räim tomatis!" *
  • 12.11.2013–13.04.2014 "Ahhaa, meeltesegaduses!" *
  • 07.05–01.11.2014 "Ujub või upub?" * (koostöönäitus Lennusadamaga)
  • 14.11.2014–26.04.2015 "Ahhaa, dinosaurused!" * (koostöös Londoni Natural History Museumiga)
  • 07.05.2015–17.04.2016 "Ahhaa, ülisalajane!" * (pärit Tšehhist, omanikuks on teaduskeskus Techmania)
  • 07.05.2016–31.10.2016 "Ahhaa, annab mängida!"* (pärit Mehhikost, autoriks on Nacho Rodrigues Bach)
  • 25.11.2016–23.04.2017 "Ahhaa, teeme kino!"*
  • 06.05.2017–05.11.2017 "Ahhaa, inimkehad!"* (pärit Hispaaniast, omanikuks on rändnäitusi tootev Musealia)
  • 01.12.2017 - 25.04.2018 "Ahhaa, talisport!"* (koostöönäitus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga)
  • 04.04.2018 - 04.11.2018 "Ahhaa, meresaurused!"* (näituse omanik on Aurea Exhibitions)
  • 30.11.2018 - 21.04.2019 "Ahhaa, illusioonid!"*
  • 04.05 - 03.11.2019 "Ahhaa, võidujooks kosmosesse!"* (pärit Argentiinast, omanik on Aurea Exhibitions)
  • 23.11.2019 - 22.03.2020 "Ahhaa, teaduse tuum!"* (pärit CERN-st)
  • 05.06.2020 - 10.01.2021 "Ahhaa, foobiad!"*

Tärniga märgitud näitused toimusid AHHAA majas Sadama tänaval.

Toetajad ja sponsoridRedigeeri

SA Teaduskeskus AHHAA tegevust toetab mitu asutust. Toetajate hulka kuuluvad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Tartu Ülikool, Kalev, Linde, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rakvere Lihakombinaat ja A. Le Coq.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri